
Kuigi mu Subaru Impreza oli mind 6 aastat ja 130 tuhat kilomeetrit murevabalt teeninud, käies peamiselt vaid korralistes hooldustes, oli selge, et taoline õnn ei saa lõputult kesta ja kaugel pole aeg, mil raha auto sõidukorras hoidmiseks tuleb rohkem kulutada. Sestap hakkasingi maad kuulama, et mis oleks, kui vahetaks vana hobuse uuema vastu. Ja, kogu lugupidamise juures Subaru ning tema automaatkäigukasti vastu, oli soov seekord võtta midagi esiveolist ja manuaalkastiga. Põhjuseks see, et Impreza oli küll igavesti väle põder ja lumelopa sees kindla minekuga, aga tänu nelikveole ja automaadile üsna ablas joodik, suhteliselt mürarikka ja kitsa salongiga. Ning jäigapoolne vedrustus ja võrdlemisi lühike telgede vahe tegid pikad sõidud pisut väsitavaks.
Kuna vaba raha just üleliia palju polnud, siis hakkasin uurima, mida põnevat pakuvad näiteks Kia ja Hyundai. Hinnaklass on neil madalam kui jaapanlastel ja küllap see ikka midagi tähendab. Aga teisalt, korealased pole enam need, kes nad olid vb 10 aastat tagasi ja lisaks hinna tõstmisele on nad ka reaalselt asja vahepeal kõvasti edasi arendanud. Pealegi oli mul isiklik kogemus abikaasa Hyundaiga, mis pidas kenasti, ilma suuremate probleemideta, oma liisingu- ja garantii-aja lõpuni vastu. Ja isegi kui Kia 7 aastane garantii on mõningate möönduste ja peene kirja sisse peidetud piirangutega, võib üsna julgelt loota, et 5 aastat sõidavad nad ikka.
Autospirit tegi mu Imprezale korraliku pakkumise ja nii saigi sealt Kia Ceediga välja sõidetud.
Nagu lugeda on, disainib Kia sõidukeid praegu endine Audi kujundaja. Ja oma tööd ta oskab - vaata uuemaid Kiasid kust otsast tahad, väga sheffid näevad välja! Hoogsad, elegantsed ja sportlikud. Sama ka Ceed - minu silmis on see väga popikas auto.
Tõsi, Ceed, vaatamata jämedale ja edevalt eksponeeritud sumpale mingi sportauto küll pole. Võrreldes Imprezaga on vedrustus pehmevõitu ja üsna ebamäärane. Sama võib öelda ka rooli kohta - kuigi selle elektrimootoriga ajamil saab valida kolme rezhiimi vahel - kerge, tavaline ja sportlik ( viimane siis hästi raske käiguga ), ei muuda see teetunnetust karvavõrdki paremaks. Sõita on mugav, aga mingit fun-factorit siit otsida ei tasu.
Mootor on praegu mul muidugi veel sissesõitmata, aga nagu kirjutavad ka kõik auto-ajakirjad, on Ceedi 1.6-ne bensukas pisut tuimavõitu ja madalatel pööretel jõuetu. Ja tõsi ta on, isegi minu asjatundmatu kõrv kuuleb teatavat viimistlematust. Taaskord - mootor teeb oma töö ära, aga ei midagi enamat.
Samas, luukpära Ceedi suhteliselt kerge kere jaoks ( tühikaal 1334 kg ) on 99 kW igati piisav ja tõtt-öelda kostus mul alguses päris mitu korda asfaldil kohalt võttes rehvikiuks, kui siduriga hoolas polnud. Rahulikuks möödasõiduks ei pruugi käiku 6-ndalt alla vahetadagi, liigub niisama ka.
Ka siseviimistlus on see, mida saab ainult kiita. Materjalid on kvaliteetsed ja uksed käivad soliidselt. Ei oska mitte millegi üle nuriseda.
Sama ka ruumikuse osas - kuna Ceedi telgede vahe on üle 12 cm pikem, kui oli Imprezal, siis on ka tagaistujatel küllaga ruumi. Pagasnik on küll pisut lühem, samas aga jälle laiem, kui Imprezal ja hea täisnurkse kujuga. Maht 380 liitrit on minu jaoks igati piisav. Lisaks saab Ceedil tagumised istmepadjad ja seljatoed keerata selliselt ette, et koos pagasnikuga moodustub täiesti sile, ilma astmeta põhi. Juhuks, kui vaja midagi suuremat vedada.
Varustust pakutakse Ceedidele rikkalikult ja usun, et kallimatel mudelitel ei oskaks midagi juurde tahta. Minu mudel sai natuke lihtsamas varustuses, aga näiteks püsikiirushoidja on tõesti mugav, eriti just pikki otsi sõites.
Kokkuvõtteks, Ceed ei paku just unustamatut sõiduelamust, aga on üsna mugav ja maanteel vaikne. Ilus välimus, kvaliteetne salong ja palju ruumi on ka suur pluss.