Murettekitav on see, kuidas järjest rohkem hakatakse eesti keeles kirjutades (viimasel ajal isegi rääkides! Jube!) liigtarvitama sõna "ning", mis teeb jutu viisakalt öeldes nilbeks.
Üllatusega olen avastanud, et on ka palju teisi, keda see häirib! Nende hulka kuulub nii üliõpilasi, keskkoolis käijaid, filolooge ja muid tegelasi.
Aga kahjuks on rohkem neid, keda see ei koti ja justkui automaatselt hakkavad ise ka "ningitama"
Mingi aja eest (üle-eelmisel aastal) leidsin ühelt veebilehelt hea teksti, mille siin välja toon. Autorit kahjuks ei tea. Siin tekstis on see jama kõik ära seletatud:
Samad sõnad!Eesti keeles on üks sõna, millega mõned inimesed liialdavad, tehes sellega jutu ja/või teksti veidralt tobedaks ja imelikuks. See sõna on "ning".
Koolist on meelde jäänud, et "ning" pannakse sidesõnaks siis, kui "ja"-sid tuleb ühte lausesse liiga palju ligistikku. Aga ometi liigagi paljud kirjutavad nii: "Tallinn ning Tartu" või "Pane üks sinna ning siis too teine siia!". Neis lausetes oleks "ja" palju kohasem.
"Ning" sobiks ehk ainult siis, kui on selline lause: "Saartel ja rannikul ning linnades ja külades." või "Võttis saapad ja jope ning läks välja."
Ma pole kuulnud, et tavainimene oma kõnes ningitaks, aga seda teevad millegipärast ajakirjanikud, saatejuhid ja uudistetoimetajad. Seda veel ka ebakorrapäraselt -- ehk siis kasutavad neid sõnu täiesti nii, kuidas juhtub. Ei tea, kas nad arvavad siis, et see on hästi "ametlik", "viisakam" või midagi...? EI OLE!
Juturaamatud on enamasti õnneks õigesti kirjutatud. Enamasti. Kuid mitte kõik. Ehk siis selle reegli järgi, nagu ülaltoodud õige lause näide. Kui pole vajadust "ning" panna, siis on alati olemas "ja".
Head õigesti rääkimist/kirjutamist!