Kui nii võtta, et noote on ainult piiratud kogus, siis võiks tõesti arvata, et selle aja peale on juba võimatu midagi tõeliselt uut kirjutada. Tegelikult on aga nende nootide kombinatsioonide hulk siiski hoomamatult suur, nii, et selle taha küll asi seisma jääda ei tohiks.
Pigem on ehk eurovisiooni probleem see, et üritatakse liiga kindla peale välja minna, liigselt riskeerimata millegi väga originaalsega. Pigem käiakse just mööda juba sissetallatud radu ja tegelikult on see lihtsalt jube, kui palju on neis lauludes varastatud käike ja sounde - sama Lordigi näiteks meenutas kohati liigagi Alice Cooperi "Poison`i".
Ja kuna need lood on valdavalt mitte tekkinud helilooja vaimuvälgatusena, vaid pigem kombineeritud mingitest poolfabrikaatidest, siis on tulemus ka sama mage ja maitsetu, kui hotelli hommikusöök. Kõike nagu oleks ja kõht saab täis, aga ei mingit emotsiooni.
Küll aga meeldis mulle näiteks Bosnia-Herzogovina lugu. No kohe meeldis. Ilus meloodia, samas mitte liiga lääge esitus. Tõsi, lõpupoole kippus lugu ikka jälle europalaganiks minema, aga õnneks mitte liiga.
Aga kokkuvõtteks jah - venelaste klaverist välja roniv zombi, ukrainlaste "liba-shakira" jne ... jne ... jne ...
Oeh, peab vist mõne vana Jethro Tulli plaadi peale panema, muidu on väga s...a maitse suus!
