M-75 on üks neist kitarridest, mis moodustavad Guildi uue 2014-nda aasta "Newark St." kollektsiooni. Need kõik on Guildi 1950 ... 1960-ndate aastate toodangu "taas-elustatud" mudelid. Olgu mainitud, et tegelikult toodetakse neid Newarkist ikka üsna kaugel - Koreas. Väidetavalt samas tehases, kus ka Gretchi Electromaticu seeria pille, nagu keegi teadis Guildi foorumis rääkida. Seejuures on need pillid "handcrafted", mida iganes see siis vabrikupillide puhul ka tähendama peaks. Aga hinnaklass on küll pisut kõrgem, kui tavalistel "hiinakatel" - kataloogi hind 1499 dollarit.
Tunnistan ausalt, et üldiselt ma eriti ei armasta kusagil kaug-idas toodetud asju, pealegi olen ma harjunud Kalluste meistripillidega ja nende kvaliteediga. Aga Guild M-75 tundus mulle paljulubav seetõttu, et ta on "full hollow"-tüüpi pill, ehk siis seest tühi, ilma keskmise "sustain-block'ita". See tähendab, et pill on väga kerge, olles kaalult umbes samas liigas, kui mu Ovation akustik. Sellist kitarri on lust terve pika õhtu õla peal hoida. Aga lisaks teeb M-75-e teiste analoogsete "hollow"- pillide hulgas omapäraseks see, et tema korpus on kinnine, sel puuduvad kõla-augud. See omakorda tagab, et kitarr ei lähe nii kergesti feedback'i.
Ja kuna ühtegi teist selliste omadustega pilli mulle silma ei hakanud, otsustasingi korealasele võimaluse anda. Üks mööndus siiski - Guild pakub ka sama pilli Ameerikas tehtud versiooni, aga esiteks pole neid kusagilt eriti saada ja teiseks - kataloogi hind 7499 dollarit on mulle selgelt liiast.
Mida siis odavama korealase kohta öelda?
Hakatuseks - nagu piltidelt näha, tuleb pill koos kohvriga. Ja see on väga korralik kohver! Täpselt õiges mõõdus, kunstnahaga ülekleebitud ja 5-e lukustiga jäik puitkohver. Väga pro!
Pilli põhi on "solid" mahagon, küljed lamineeritud mahagon ja kaas lamineeritud kuusk. Kael on "võileib" - mahagon-lepp-mahagon. Kaela profiil on "Vintage Soft "U"", mis reaalselt tähendab seda, et kael on üsna kitsas ja keeled võrdlemisi lähestikku ning see oli esialgu mulle üsna harjumatu. Küll aga pole koostekvaliteedi kohta midagi halba öelda - kael on sirge, krihvid õige koha peal ja ka pilli üldine viimistlus on veatu. Kui veidi raua kallal norida, siis helipeade lüliti on veidi suurema loksuga ja tundub odavam, kui mu Kalluste pillil. Pingutid on aga Grover Sta-Tite'id ja need on küll täitsa kasutatavad. Sama võib öelda ka potekate kohta - tiheda käiguga ja soliidsed.
Mis on aga oluline, on see, et Kuldar Kalluste käis mul just külas, uuris ka asja ja avaldas sama arvamust, mis ka mulle endale oli tekkinud - selle pilli akustiline sound on väga paljulubav. On sügavust ja dimensiooni, sound on meeldiv ja kutsub pilli mängima.
Küll aga pole sama meeldiv helipeade sound.
Ka helipead on n.ö "uuestisündinud vanad" - meenutavad välimuselt P90-neid, aga on oma-aegsete "Franz"-helipeade koopiad. Kusagilt jäi mulle silma, et need uued on tehtud Seymor Duncanis spets Guildi tellimusel, seega siis mitte mingid suvalised. Tähelepanuväärne on ka, et samad helipead on peal ka sellel kallimal ameerika Guildil. Aga sellest hoolimata soundivad need helipead natuke tuimalt ja igavalt. Pluss, need on minu maitse jaoks liiga "ülekeritud" ja võimsad. Mõõtudelt on need helipead umbes 1 cm lühemad, kui standard P90-ned, seega tuleks nende võimaliku asendamise korral hakata pilli korpuses olevaid auke suuremaks tegema. Kas see ka võimalik on, on küsimärk.
Seega - elektriline sound pole küll paha, aga võiks olla parem. Nagu Kuldar ütles - pill võimaldaks enamat.
Mis mind helipeade juures veel häirib, on see, et need kõlavad erineva tugevusega - kaelapoolne on oluliselt valjem, kui roobipoolne. Arusaadav muidugi, sest kaela pool võnguvad keeled suurema amplituudiga. Selle kompenseerimiseks peaks roobipoolne helipea olema võimsam ja/või keeltele lähemal. Kahjuks aga kõrgust seda tüüpi helipeadel pelgalt mingeid kruvisid keerates muuta ei saa. Saab küll volume-poteka(te)st asju paika keerata, aga see muudab ka pilli üldist soundi.
Eks näis, ehk õpin ja harjun.
Roobi kohta nii palju, et see on nn "ujuv". Ehk siis, roop toetub pilli kaanele kahe taldriku abil ja pole jäigalt fikseeritud. Sisuliselt hoiab seda tüüpi roopi paigal vaid keelte surve. Olen lugenud, et selline roop võib mängu ajal ka paigast minna ja selle vältmiseks on erinevaid meetodeid, viiuli kampolist metall-tiftideni, aga minul seda siiani juhtnud pole. Ilmselt on see pigem peenemate ja väiksema survega keelte mure. Mina kasutan 0,11 keeli, nagu soovitab ka Guild.
Kokkuvõtteks - tundub, et "Korea teeb Jaapanit". Viimane oli ju ka Teise Ilmasõja järgsetel aegadel ameeriklaste odav allhanke-maa, täna aga on "Made in Japan" auasi. Näib, et sarnaselt autotööstusele on korealased ka pillide valmistamises kõvasti arenenud ja küllap me neist veel kuuleme.
