Külmast ilmast ja autodest ...
Moderaator: Moderaatorid
Külmast ilmast ja autodest ...
Täisväärtuslik talv, lume ja pakasega, on igati tore ja tänuväärne ettevõtmine, aga auto-omanikule tekitab see, teadagi, erinevaid lisamuresid.
Eks jõuga ( turbobooster aku, käima tõmbamine, eeter õhuvõtjasse jne ) äratab ellu ka täiesti surnuks külmunud auto, aga kui tahta oma neljarattalisse sõpra natuke säästlikumalt suhtuda, siis on ka mõned leebemad meetodid olemas.
Üks väga mõnus asi on mootori eelsoojendus. Neid on kahte erinevat tüüpi - autonoomsed ja elektrilised. Esimesed töötavad väikese põleti baasil, mis siis põletab kütust ja sellega soojendatakse üles nii mootor, kui ka salong. Kindlasti väga mugav, eriti, kui asja juhtida taimeri või suisa mobla pealt. Samas, autonoomsed soojendused on väga keerukad ja ka kallid. Ja veel, kuna need töötavad auto aku pealt, siis on need päris suureks koormuseks. Seetõttu ei soovitatagi autonoomset soojendust pruukida ajaliselt pikemalt, kui on järgnev sõit, et aku jõuaks taastuda. Kes teeb ainult lühikesi linnaotsi, sellele võib akuprobleem päris tõsiseks osutuda.
Teine, oluliselt lihtsam ja kordades soodsam lahendus on n.ö "juhe seina". Mootoriblokki paigaldatakse väike elektriline küttekeha, mis soojendab üles mootori jahutusvedeliku. See hakkab tsirkuleerima ja nii soojeneb kogu mootor. Minul on DEFA elektriline soojendus ja selle võimsus on arvestatud nii, et see suudab 3-e tunniga tõsta mootori temperatuuri kuni 50 kraadi. Pikemalt pole mõtet süsteemi töös hoida, kuna siis kulub energia juba saavutatud soojuse hoidmisele. Ajaliselt vähem võib küll, aga siis tasub ise rehkendada, kas mootor jõuab ikka piisavalt soojaks minna.
Väga hea lihtne ja lollikindel süsteem ning muidugi saab ka siia igast lisasid panna - taimerid ja kaugjuhtimis-puldid ja välistemperatuuri-andurid jne.
Mina lasin lisaks panna salongipuhuri. See on pisike elektripuhur, mis kinnitub juhi kõrvalistuja jalgade juurde ja töötab koos mootorisoojendusega. Nüüdseks võin aga tõdeda, et see on suht tarbetu lisa. Väidetavalt see küll vähendab automaatselt oma voolutarvet, kui salongi temperatuur tõuseb, aga ikkagi tarvitab see üsna märkimisväärselt elektrit. Eriti, kui mõelda, et kütad ruumi, mille soojakadu on väga suur. Tõsi, õhk on meeldivalt soe küll, nagu just sõidust tulnud autol ja aknad jääst puhtad, aga ... nojah, eks see ole umbes sama kasulik/kasutu lisa, nagu näiteks istmesoojendus. Nii nagu viimase puhul ju istud ise istme peagi soojaks, hakkab ka auto enda puhuritest suht ruttu sooja õhku tulema, kui eelsoojendatud mootori käima paned.
Õnneks saab DEFA puhuri nupust välja lülitada, kui ei taha seda iga kord kasutada.
Väga asjalik lisaseade sellele süsteemile on aga akulaadija, mis samal ajal, kui mootorit soojendatakse, laeb akut.
Kokkuvõtteks, elektrisoojendus on igati praktiline lahendus ja kindel garantii, et kuitahes külmal talvehommikul saad auto valutult käima ja hoiad ka kokku hulga bensiini - külm mootor on ju väga ablas.
Tõsi, selleks on vaja autoni 220V saada, paljukest meil aga selliseid "elektrifitseeritud" spets-parklaid ikka on ja kusagil Lasnamäe korterelamu viiendalt korruselt juba pikendust ju alla ei viska.
Sama olukord on pillimeestel kusagil X pubi hoovis, kus öösel kell 3 vaja autole hääled sisse saada, aga vahepeal on õhutemperatuur langenud -32 kraadini.
Siin on ka mõned trikid, mida tasub järgida -
sõidust tulnud auto on mõistlik parkida tuulevarju, mõni kinnine hoov, või vähemalt nurgatagune. Auto jahtub seal märksa aeglasemalt. Huvitav on nentida, et kasu on ka sellest, kui auto nina parkida vastu maja seina. Oleme teinud siin kodus katseid ja vahe on suisa mitu kraadi, kui auto parkida näoga majast eemale, või ninaga maja suunas. Isegi meil siin, kus autod jäävad majast mõlemal juhul mitme meetri kaugusele.
Ja veel, mina tekitasin endale juba eelmisel aastal spets mootorikatte, mis koosneb kiletaolisest koormatendist ja mingist suvalisest marjapõõsaste soojendusvatiinist, abivalmis ema lasi kupatuse õmblusmasinal kokku. Kate on niipalju suur, et viskan üle kapoti ja enamvähem ulatub igaltpoolt maani. Kui kokku pakkida, siis mahub aga istme vahele.
Tulemus, näiteks eile Võrus mängul olles - auto seisis 6 tundi pubi ees "teki all" ja kui läksin öösel käivitama, näitas auto välistemperatuuri näidik -15 kraadi. Kui aga teki ära võtsin, langes näit kähku -29 peale.
Seega, mootori jahtumist saab sellise meetodiga üsna pikalt edasi lükata, kui just muidugi ei taha iga mingi aja tagant õues mootorit soojendamas käia.
Kokkuvõtteks, nagu ka alguses ütlesin - kui aku on OK ja kütust ning süüdet ka on, siis peaks bensukas ikka enamvähem iga ilmaga käima minema ... aga mis hinnaga? Saab ka masinat säästvamalt. Sest autoga on sama, nagu põllumehel põlluga - narrid teda ühe korra, tema narrib sind seitse korda vastu ...
Re: Külmast ilmast ja autodest ...
Tõsi ta on, et diisel teeb ikka miinuskraadidega väga paha häält, kahju lausa hakkab teisest. Ka mina kasutan juhtmega eelsoojendit, otse kuuma õhku kohe pärast käivitamist salongi ei tule, aga mootor töötab vaikselt, seega on blokk piisavalt soe. Mingist erilisest mugavusest seega rääkida ei saa, küll aga väheneb kütusekulu oluliselt, põhiline boonus on aga raua säästmine. Olen kusagilt lugenud, et iga miinuskraadiga käivitus kulutab mootorit ca samapalju, kui 1000-5000 km läbimine tavalises töötsüklis, st. et mootori eluiga pikeneb vägagi olulisel määral.
antti
Re: Külmast ilmast ja autodest ...
Kunagi mul mingil autol oli ka jama et karbussis oli vesi mis külmus ära kui temp küündis -30 kanti ja auto ei käivitunud. Siis sai lihtsalt iga vaheaeg käidud väljas autot käivitamas.
Re: Külmast ilmast ja autodest ...
Uudist niipalju, et seoses me maja renoveerimisega pidin likvideerima ka hoone välisseinale installeeritud kaabli ja pistikupesa, mille kaudu siis talvel vajadusel oma autot kütsin ja laadisin. Aga kuna see juhtmega jooksmine nagunii oli üsna tüütu, ei hakanud ma nüüd uut ühendust ehitama ja seina lõhkuma, vaid uurisin hoopis autole autonoomse eelsoojenduse paigaldamise võimalusi. Selle arvestusega, et ka senine elektriline soojendus jääb masinal alles.
Asi päädiski sellega, et esindus kruvis mu autole Webasto külge. Kuigi eriti pole veel külma olnud, siis esimesed katsetused on tehtud ja tuleb tunnistada, et on ikka mugav elu küll!
Webasto pakub süsteemi juhtimiseks erinevaid meetodeid - saab näiteks panna autosse juhtpaneeli, aga veel on olemas lihtne pult, on keerulisem pult ning asja saab tüürida ka üle neti spets äpi abil. Mina valisin selle lihtsama puldi - see on mõnus pisike, oluliselt väiksem kui keerulisem mudel. Kuna soojendus toimib väga kiiresti, 15 kuni 20 minutit on igati piisav, siis pole raske hommikul kohvi juues köögiaknast ka auto soojenema lülitada. Need keerulisemad nädalataimeriga, temperatuurinäiduga jm lisadega varustatud variandid tundusid, vähemalt minu vajadusi arvestades, üsna mõttetud. Minu puldil on vaid ON ja OFF nupud ning üks pisike valgusdiood, mis annab tagasisidet, kas põleti on töös. Lihtne ja mugav. Puldi tegevusraadius on kuni 1 kilomeeter. Tõsi, seda vabas õhus, aga igal juhul on see igapäevaseks kasutamiseks rohkem kui piisav.
Süsteem peideti kapoti alla muude vidinate vahele nii ära, et peab täitsa otsima.
Erinevalt elektriga soojendamisest, mis võtab aega mitu tundi ja seega peab asju ette planeerima, toimib Webasto ka ootamatute sõitude puhul - kuniks riidesse paned, on auto juba soe. Lisaks saab seda kasutada sõidu ajal täiendava soojusallikana, kui mootori soojusest ei piisa. Või siis näiteks praamisabas passides. Või siis lähed poodi ostlema ning jätad Webasto seniks autot soojendama.
Tõsi, medalil on alati kaks külge. Võrreldes elektrilise soojendusega on Webasto üsna keeruline ning selle paigaldamine on töömahukas. See kõik maksab. Ja Webastol on oluliselt rohkem sõlmi, mis vajavad hooldust ning mis võivad rikki minna.
Ja kuna süsteem töötab auto aku pealt, vähemalt siis, kui mootor seisab, on see akule oluline lisakoormus.
Aga eks paistab, ootame pakast!
Asi päädiski sellega, et esindus kruvis mu autole Webasto külge. Kuigi eriti pole veel külma olnud, siis esimesed katsetused on tehtud ja tuleb tunnistada, et on ikka mugav elu küll!
Webasto pakub süsteemi juhtimiseks erinevaid meetodeid - saab näiteks panna autosse juhtpaneeli, aga veel on olemas lihtne pult, on keerulisem pult ning asja saab tüürida ka üle neti spets äpi abil. Mina valisin selle lihtsama puldi - see on mõnus pisike, oluliselt väiksem kui keerulisem mudel. Kuna soojendus toimib väga kiiresti, 15 kuni 20 minutit on igati piisav, siis pole raske hommikul kohvi juues köögiaknast ka auto soojenema lülitada. Need keerulisemad nädalataimeriga, temperatuurinäiduga jm lisadega varustatud variandid tundusid, vähemalt minu vajadusi arvestades, üsna mõttetud. Minu puldil on vaid ON ja OFF nupud ning üks pisike valgusdiood, mis annab tagasisidet, kas põleti on töös. Lihtne ja mugav. Puldi tegevusraadius on kuni 1 kilomeeter. Tõsi, seda vabas õhus, aga igal juhul on see igapäevaseks kasutamiseks rohkem kui piisav.
Süsteem peideti kapoti alla muude vidinate vahele nii ära, et peab täitsa otsima.
Erinevalt elektriga soojendamisest, mis võtab aega mitu tundi ja seega peab asju ette planeerima, toimib Webasto ka ootamatute sõitude puhul - kuniks riidesse paned, on auto juba soe. Lisaks saab seda kasutada sõidu ajal täiendava soojusallikana, kui mootori soojusest ei piisa. Või siis näiteks praamisabas passides. Või siis lähed poodi ostlema ning jätad Webasto seniks autot soojendama.
Tõsi, medalil on alati kaks külge. Võrreldes elektrilise soojendusega on Webasto üsna keeruline ning selle paigaldamine on töömahukas. See kõik maksab. Ja Webastol on oluliselt rohkem sõlmi, mis vajavad hooldust ning mis võivad rikki minna.
Ja kuna süsteem töötab auto aku pealt, vähemalt siis, kui mootor seisab, on see akule oluline lisakoormus.
Aga eks paistab, ootame pakast!