Kes soovib arvutiga muusikat teha, see ei saa üle ega ümber sellisest mõistest, nagu Digital Audio Workstation. Head eestikeelset vastet sellele polegi, aga kõik saavad aru, et tegu on siis vastava tarkvaraga, millega arvutis muusikat salvestada. Valikut DAW-ide hulgas ei ole just ülemõistuse palju - tõsisemaid tegijaid on vaid kümmekond. Mõne erandiga jooksevad nad kõik nii Mäki kui Windowsi peal ja kuna nad kõik on funktsionaalsuselt üsna sarnased, siis on tõesti üsna maitse asi, millist neist kasutada. Või kas ikka on?
Mina olen vahelduva eduga kasutanud Apple'i Logicut ( kuna see on lihtsalt nii hea hinna-omaduste suhtega ), peamiselt aga Propellerheadsi Reasonit. Viimasel aga on paljule heale lisaks ka rida kiikse küljes, mis pikapeale hakkavad häirima. Ma isegi ei kurda selle üle, et Reason on n.ö suletud süsteem ja ei toeta VST-AU pluginaid. Seesama suletus tagab ka selle, et süsteem on alati tootja kontrolli all ja töökindel. Küll aga segab mu elu see, et Reasonis ei ole täisväärtuslikku MIDI-toetust. Tasapisi on neid võimalusi ikka lisatud, ka nüüd juunikuus ilmuv uus Reason 9 laiendab selles osas haaret, aga see kõik on ikka natuke poolik. Pealegi küsivad nad iga uue versiooni eest natuke liiga palju raha, andes vastu suht vähe.
Tihe suhtlus üle MIDI on aga minu jaoks üsna oluline, sest olen oma muusikategemise üles ehitanud suuresti riistvaralistele soundimoodulitele. On lihtsalt niimoodi kujunenud. Sellise süsteemiga aga kaasnevad omad probleemid - arusaadav ju, et kokku tuleb sobitada arvuti ja soundimoodulid ning need peavad oskama omavahel suhelda. Ja siin jääb Reason oma piiratud MIDI-ga natuke hätta.
Just neil kaalutlustel soetasin endale eelmise aasta lõpus MOTU Digital Performeri ( ehk lühidalt DP ). MOTU on üks huvitav putukas - ajab oma asja juba digitaalse muusikasalvestamise algusaegadest peale ja nende DP-d peetakse selleks, mis üldse defineeris mõiste Digital Audio Workstation. Pole ka ime - 31 aastat ühe programmi jaoks on tõesti soliidne iga.
Kuna DP alustas eelkõige MIDI-softina ja see on jätkuvalt selle programmi tugev osa, oli mul alust loota, et DP lahendab ka minu MIDI-mured. Ja kuna tegu on niivõrd soliidse tegijaga muusikatööstuses - just DP peal komponeeritakse väidetavalt enamus Hollywoodi filmimuusikat ja ka laval on DP kõva tegija, Madonna näiteks on üks, kelle nime mainitakse seoses DP, kui backträkkide mahamängijaga, siis tekkis mul juba puht silmaringi laiendamise mõttes huvi end sellesse maailmasse sisse elada.
Ütleme nii, et algus oli suht raske. DP loogika on üsna erinev, tuli päris kaua otsida ja manuaalis tuhnida, enne, kui mõni üsna lihtne asi tehtud sai. Aga vaev tasub ennast ära - DP on väga põhjalik programm, kuid samas saab seda üsna suures osas endale käepäraseks sättida. Millisest aknast mida vaadata, milline klahv mida teeb - enamvähem kõike saab kruttida. Seda kõike oluliselt rohkem, kui näiteks Logicus ja Reasonist ma parem üldse ei räägi. Ja nii ongi, et tasapisi hakkad selles rägastikus märkama korrapära, jõuab kohale, mis on milleks hea.
Mõned asjad, mis mulle juba praegu DP juures meeldivad -
Esiteks, kel on kogemus mingi spets digitaalse rauaga, see teab, mis tunne on, kui asjad liiguvad veendunult, ilma tüütu puhverdamise ja läägimiseta. DP pakub sama tunnet arvuti peal. Kuidas MOTU on selle saavutanud, teised DAW-ide tegijad aga mitte, küllap see on firmasaladus. Muide, veel selle poolaasta sees peaks välja tulema DP uuendus, mis pidada asjad veelgi libedamaks tegema. Ootame huviga.
Kui nüüd aga mulle huvipakkuvast MIDI-osast rääkida, siis saab DP puhul valida kahe rezhiimi vahel - kas täisväärtuslik DAW või ainult MIDI. Teisel juhul siis peidetakse ja lülitatakse välja kõik see, mida vaja pole. Eesmärgiks mõistagi, et arvutit veelgi ökonoomsemalt kasutada. Kui aga on soov, siis menüüs üks linnuke teha ja ongi full DAW jälle tagasi.
Teine funktsioon, mis on mulle väga kasulik, on see, et DP võimaldab iga MIDI-raja külge valida nn "default soundi". Iga kord, kui sa PLAY vajutad, saadab DP vastava MIDI-raja külge ühendatud sündile selle konkreetse soundi valimise käsu. Miks see hea on? Asja mõte on selles, et erinevalt näiteks softsüntidest ei ole riistvaraliste moodulite puhul üldse mitte enesestmõistetav, et kõik soundid ise oma kohale hüppavad, kui loo sessiooni käima tõmbad. Selleks peab moodulile spets korraldused saatma ja nende korralduste progemine DAW-is on reeglina üsna tüütu töö. DP aga, nagu mainitud, teeb seda lihtsalt ja automaatselt.
Veel üks vahva asi, mida olen kohanud vaid DP-l - see on nn "event chasing". Kõik, kes on MIDI-ga tööd teinud, siinkohal pole vahet, kas riistvaraliste või virtuaalsete süntidega, teavad, et MIDI käsklus antakse mingil kindlal ajahetkel ja kui sa oma loos sellest hetkest näiteks hiirega üle hüppad, siis jääb käsk andmata. No näiteks - sul on mingi pikk sündiakord, mis kestab suisa 8 takti. Kui sa paned loo käima kusagilt nende taktide vahepealt, on selle akordi osas vaikus. Käsk heli tekitada jääb lihtsalt andmata. DP funktsioon "event chasing" aga piltlikult öeldes "otsib" seda viimast andmata käsklust. Nii ongi, et hüppa oma MIDI-sessioonis hiirega kuhu tahad, alati mängivad kõik pillid õiget asja isegi poole noodi pealt. Ise saad seejuures täpselt määrata, milliseid MIDI-käsklusi ja parameetreid "event chasing" monitoorib, millised aga tähelepanuta jätab.
Need on vaid mõned näited, aga mida rohkem DP-ga tegelen, seda rohkem tunnen, et siin on mõeldud professionaalse kasutaja peale ja sellele, et profil on professionaalsed vajadused. Mitte, et mina ennast profiks peaks, aga selline suhtumine kasutajasse meeldib mulle.
Digital Performer ja teised ...
Moderaator: Moderaatorid
Re: Digital Performer ja teised ...
Eelmises postituses oli põgusalt juttu, et Digital Performer on loodud sobima ka lavale playback-masinaks. Ja tundub, et sobibki, kuivõrd sellest pannakse kokku selliseid vingeid masinaid, nagu näiteks selle lingi alt leida võib - http://www.playbackcontrol.com
Kusjuures, nendes masinates jookseb kõrvuti suisa kaks DP-d. Kui ühe arvutiga peaks midagi juhtuma, jätkub kogu show automaatselt teise pealt. Kõrtsimuusiku jaoks on selline räkk muidugi totaalne overkill, aga oleks ikka mage küll, kui mõni suur staar staadionitäie rahva ees nina nokiks, kuniks läpakale restarti tehakse ...
Kasutajate nimekiri on igatahes muljetavaldav - Aerosmith, Lenny Kravitz, Korn ...
Mille poolest siis on DP laiviks sobivam, kui mõni teine DAW?
Vastus peitub selles, et reeglina võrdub DAW-i puhul üks lugu ühe sessiooniga. Ehk siis, kui tahad käima panna järgmist lugu, pead selleks enne eelmise kinni panema. Tõsi, saab ka mitu sessiooni korraga lahti teha või siis trikitada ühe sessiooni sees, laadides erinevad lood erinevatele radadele või pannes nad ajaliselt üksteise sappa. Aga see on paras keemia. Ja kui mõne lihtsa setupi puhul see võib isegi toimida, siis suurtel lavadel, kus läpakas juhib korraga audio- ja MIDI-träkke, virtuaalseid pille ja efekte, valgus- ja pürotehnikat, selline asi ilmselgelt ei tööta.
Aga ilmselgelt ei toimiks ka õhtu otsa sessioonide ühekaupa käimatõmbamine-kinnipanek.
DP on selles osas eriline DAW, et siin on võimalik sessiooni sees kasutada alam-sessioone ehk "chunke". Tegelikult polegi eesliide "alam" vast kõige õigem, sest "chunk" võib olla misiganes - üksikust MIDI-failist või virtuaalsest sündist suure keerulise arranzheeringuni välja.
DP sees saab need "chunkid" kenasti ühte nimekirja ritta panna ning nende vahel navigeerida. Seda kas otse läpaka pealt või hoopis eemalt mingi kontrolleriga, sest nagu mainitud, DP võimaldab asju väga põhjalikult oma käe järgi sättida.
Tõsi, tõrvatilk meepotis on see, et kuna DP font on üleüldse üsna väike kribu, siis on seda ka chunkide nimekiri ja kuigi akna suurust saab muuta, fondi suurust kahjuks muuta ei saa.
Kusjuures, nendes masinates jookseb kõrvuti suisa kaks DP-d. Kui ühe arvutiga peaks midagi juhtuma, jätkub kogu show automaatselt teise pealt. Kõrtsimuusiku jaoks on selline räkk muidugi totaalne overkill, aga oleks ikka mage küll, kui mõni suur staar staadionitäie rahva ees nina nokiks, kuniks läpakale restarti tehakse ...
Kasutajate nimekiri on igatahes muljetavaldav - Aerosmith, Lenny Kravitz, Korn ...
Mille poolest siis on DP laiviks sobivam, kui mõni teine DAW?
Vastus peitub selles, et reeglina võrdub DAW-i puhul üks lugu ühe sessiooniga. Ehk siis, kui tahad käima panna järgmist lugu, pead selleks enne eelmise kinni panema. Tõsi, saab ka mitu sessiooni korraga lahti teha või siis trikitada ühe sessiooni sees, laadides erinevad lood erinevatele radadele või pannes nad ajaliselt üksteise sappa. Aga see on paras keemia. Ja kui mõne lihtsa setupi puhul see võib isegi toimida, siis suurtel lavadel, kus läpakas juhib korraga audio- ja MIDI-träkke, virtuaalseid pille ja efekte, valgus- ja pürotehnikat, selline asi ilmselgelt ei tööta.
Aga ilmselgelt ei toimiks ka õhtu otsa sessioonide ühekaupa käimatõmbamine-kinnipanek.
DP on selles osas eriline DAW, et siin on võimalik sessiooni sees kasutada alam-sessioone ehk "chunke". Tegelikult polegi eesliide "alam" vast kõige õigem, sest "chunk" võib olla misiganes - üksikust MIDI-failist või virtuaalsest sündist suure keerulise arranzheeringuni välja.
DP sees saab need "chunkid" kenasti ühte nimekirja ritta panna ning nende vahel navigeerida. Seda kas otse läpaka pealt või hoopis eemalt mingi kontrolleriga, sest nagu mainitud, DP võimaldab asju väga põhjalikult oma käe järgi sättida.
Tõsi, tõrvatilk meepotis on see, et kuna DP font on üleüldse üsna väike kribu, siis on seda ka chunkide nimekiri ja kuigi akna suurust saab muuta, fondi suurust kahjuks muuta ei saa.
Re: Digital Performer ja teised ...
Jätkan teemal - "Mille poolest on Digital Performer sobilik laivis kasutamiseks?"
Nagu eelmises postituses juttu oli, saab DP-s ühe sessiooni sisse tekitada terve rea alamsessioone ehk chunke. Iga chunk on täiesti täisväärtuslik ja iseseisev arranzheering. Täpselt nii lihtne või keeruline, nagu sulle vaja, mingeid piiranguid siin pole. Asja mõte, miks on kasulik peita ühe n.ö globaalse sessiooni sisse rida alamsessioone, seisneb selles, et sa saad nende alamsessioonide vahel kiirelt navigeerida, ilma, et peaks üldist sessiooni sulgema. Ja täpselt seda ongi laivis tarvis. Ehk siis kõrtsimuusiku puhul - lähed peole, tõmbad mainsessiooni käima ja alamsessioonid ongi sinu fonogrammid.
Veel üks põnev asi DP-s on V-Rack. V-Rack ehk "virtuaalne räkk" võimaldab kasutada softsünti või sünte selliselt, et need on chunkide jaoks ühised. Asja mõte on selles, et softsüntide käimatõmbamine ja/või soundipankade laadimine võtab alati aega. Suuremate pankade puhul isegi mitmeid sekundeid. Iga kord enne uut lugu laval sounde laadida on ajaraisk. V-Racki kasutades laed sa aga main-sessiooni käima tõmmates automaatselt kõik oma soundipangad korraga ära ja chunke vahetades on soundid juba ootel.
Aga see pole kõik - V-Rack võib olla ka DP mikserpuldi kanal. Näiteks masterkanal. Ja see on siis kõikide chunkide jaoks ühine master. Selline masterkanal on väga mugav näiteks juhul, kui kõiki chunke on soov ühtede ja samade pluginatega protsessida. Näiteks üldine EQ, limiter vm.
Aga V-Rack võib lisaks koosneda ka AUX-kanalist ( või kanalitest ). Milleks see hea on? Aga palun! Oletame näiteks, et su fonogramm pole mitte üks kokkulastud MP3, vaid kasutad fonot, kus pillid on radade kaupa eraldi. Sellisel juhul saad kõik need rajad suunata eraldi V-Racki AUX-idesse. Nii saab V-Rackis näiteks ühe liigutusega tõsta kõikide chunkide basskitarri nivood, mingi pill globaalselt ära muteda ... no, mida iganes.
Ehk kokkuvõtteks - V-Rack on koht, kus sa protsessid kõiki chunke korraga ja ühe liigutusega. See on suur ajavõit ning arvuti protsessori ressursi kokkuhoid.
Mõned nüansid veel, mis kaasnevad DP kasutamisega laivis - nagu ka eelmises postituses põgusalt juttu oli, on chunkide nimekiri vastavas aknas küllalt väikse kirjaga. Asja teeb veel keerukamaks see, et chunki aktiveerimiseks ei piisa õigele reale klikkimisest, vaid peab tabama imepisikest PLAY-märki.
Ilmselgelt pole see aken mõeldud laivis kasutamiseks ja DP loojad ei eeldagi, et rockstaar suurel laval kükitab oma läpaka kõrval. Lugusid vahetatakse eemalt MIDI-kontrolleriga ja sellega on asjad märksa lõbusamad. Mugav on ka, et eelmise fono mängimise ajal saab järgmise n.ö eelvalida.
Kuna aga mina pole mingi rockstaar suurel laval ja võin vabalt oma läpaka kõrval kükitada, siis minul on olukord lahendatud natuke lihtsamalt. Kasutan täheklahve, et hüpata listis vastava algustähega lugude juurde. Või siis liigun listis üles-alla nooleklahvidega. Tõsi, sellega on see nüanss, et kui chunk koosneb ainult MIDI-failist, siis toimub listis liikumine pidurduseta. Kui aga lisada audiofail(id), võtab "next-next-next" hästi pisut mõtlemisaega ja see on natuke tüütu. Küllap MP3-de kasutamine, kus failid on väiksemad, teeks asja ladusamaks, aga paraku konverditakse MP3 automaatselt WAV-iks, kui see DP-sse tõmmata. Nii talitavad aga minu teada kõik DAW-id. Puhtalt MP3-de mahamängimist võimaldab näiteks StageTracker, millest ma kirjutan siin - http://forums.vaikene.net/viewtopic.php?f=6&t=1331
Aga StageTracker on jälle võimalustelt märksa piiratum.
Kokkuvõtteks - milleks üldse DP ja läpakaga laval mässata, kui iPad ja MP3 toimivad ka? Ega alati polegi mõtet! Sageli on lihtsaim ja töökindlaim meetod parim. Aga keerukam süsteem pakub lisaväärtusi ja teeb ka enda elu huvitavamaks.
Nagu eelmises postituses juttu oli, saab DP-s ühe sessiooni sisse tekitada terve rea alamsessioone ehk chunke. Iga chunk on täiesti täisväärtuslik ja iseseisev arranzheering. Täpselt nii lihtne või keeruline, nagu sulle vaja, mingeid piiranguid siin pole. Asja mõte, miks on kasulik peita ühe n.ö globaalse sessiooni sisse rida alamsessioone, seisneb selles, et sa saad nende alamsessioonide vahel kiirelt navigeerida, ilma, et peaks üldist sessiooni sulgema. Ja täpselt seda ongi laivis tarvis. Ehk siis kõrtsimuusiku puhul - lähed peole, tõmbad mainsessiooni käima ja alamsessioonid ongi sinu fonogrammid.
Veel üks põnev asi DP-s on V-Rack. V-Rack ehk "virtuaalne räkk" võimaldab kasutada softsünti või sünte selliselt, et need on chunkide jaoks ühised. Asja mõte on selles, et softsüntide käimatõmbamine ja/või soundipankade laadimine võtab alati aega. Suuremate pankade puhul isegi mitmeid sekundeid. Iga kord enne uut lugu laval sounde laadida on ajaraisk. V-Racki kasutades laed sa aga main-sessiooni käima tõmmates automaatselt kõik oma soundipangad korraga ära ja chunke vahetades on soundid juba ootel.
Aga see pole kõik - V-Rack võib olla ka DP mikserpuldi kanal. Näiteks masterkanal. Ja see on siis kõikide chunkide jaoks ühine master. Selline masterkanal on väga mugav näiteks juhul, kui kõiki chunke on soov ühtede ja samade pluginatega protsessida. Näiteks üldine EQ, limiter vm.
Aga V-Rack võib lisaks koosneda ka AUX-kanalist ( või kanalitest ). Milleks see hea on? Aga palun! Oletame näiteks, et su fonogramm pole mitte üks kokkulastud MP3, vaid kasutad fonot, kus pillid on radade kaupa eraldi. Sellisel juhul saad kõik need rajad suunata eraldi V-Racki AUX-idesse. Nii saab V-Rackis näiteks ühe liigutusega tõsta kõikide chunkide basskitarri nivood, mingi pill globaalselt ära muteda ... no, mida iganes.
Ehk kokkuvõtteks - V-Rack on koht, kus sa protsessid kõiki chunke korraga ja ühe liigutusega. See on suur ajavõit ning arvuti protsessori ressursi kokkuhoid.
Mõned nüansid veel, mis kaasnevad DP kasutamisega laivis - nagu ka eelmises postituses põgusalt juttu oli, on chunkide nimekiri vastavas aknas küllalt väikse kirjaga. Asja teeb veel keerukamaks see, et chunki aktiveerimiseks ei piisa õigele reale klikkimisest, vaid peab tabama imepisikest PLAY-märki.
Ilmselgelt pole see aken mõeldud laivis kasutamiseks ja DP loojad ei eeldagi, et rockstaar suurel laval kükitab oma läpaka kõrval. Lugusid vahetatakse eemalt MIDI-kontrolleriga ja sellega on asjad märksa lõbusamad. Mugav on ka, et eelmise fono mängimise ajal saab järgmise n.ö eelvalida.
Kuna aga mina pole mingi rockstaar suurel laval ja võin vabalt oma läpaka kõrval kükitada, siis minul on olukord lahendatud natuke lihtsamalt. Kasutan täheklahve, et hüpata listis vastava algustähega lugude juurde. Või siis liigun listis üles-alla nooleklahvidega. Tõsi, sellega on see nüanss, et kui chunk koosneb ainult MIDI-failist, siis toimub listis liikumine pidurduseta. Kui aga lisada audiofail(id), võtab "next-next-next" hästi pisut mõtlemisaega ja see on natuke tüütu. Küllap MP3-de kasutamine, kus failid on väiksemad, teeks asja ladusamaks, aga paraku konverditakse MP3 automaatselt WAV-iks, kui see DP-sse tõmmata. Nii talitavad aga minu teada kõik DAW-id. Puhtalt MP3-de mahamängimist võimaldab näiteks StageTracker, millest ma kirjutan siin - http://forums.vaikene.net/viewtopic.php?f=6&t=1331
Aga StageTracker on jälle võimalustelt märksa piiratum.
Kokkuvõtteks - milleks üldse DP ja läpakaga laval mässata, kui iPad ja MP3 toimivad ka? Ega alati polegi mõtet! Sageli on lihtsaim ja töökindlaim meetod parim. Aga keerukam süsteem pakub lisaväärtusi ja teeb ka enda elu huvitavamaks.
Re: Digital Performer ja teised ...
Päris mitu aastat olin Digital Performerist eemal ja kui vahepeal tuli välja uus vers.10, siis jätsin selle ostmata. Tegin tööd pigem Logicuga ja Reasoniga. Nüüd aga, kui kuulutati välja Reason 11 ( tuleb välja 25.sept ) ja selgus, et see paraku areneb hoopis teises suunas, kui mulle vaja, hakkasin Reasonile asendust otsima, sest Logic pole ka kõige mugavam tööriist minu vajaduste jaoks. Proovisin uut Digital Performerit ja täitsa meeldis.
Endiselt on kirjad sel imepisikesed, aga nüüd saab kogu pilti suuremaks zoomida. Tõsi, see on natuke poolik lahendus.
Küll aga on DP endiselt kuidagi nagu "vabama" jooksuga, kui teised. Isegi, kui puhver on numbriliselt sama, on DP latency märksa teravam. Ja mulle meeldib, et saab salvestava sekventseri puhul hüpata, kuhu tahad ja salvestus ei katke. Logic näiteks lukustub ära, nii, kui REC vajutad.
Endiselt on siin miljon funktsiooni, õnneks saab väga paljut ka oma käe järgi sättida. Ma teen palju tööd MIDI-s, seejuures välise soundimooduliga ja selles osas on DP väga võimekas.
Igatahes on tunda, et teismelisele muusikaprodutsendile siin ei orienteeruta ja seda reedab ka asja hind - vanale kundele on hind 195 dollarit, uus kasutaja aga peab välja käima ligi 500. Päris kirves.
Endiselt on kirjad sel imepisikesed, aga nüüd saab kogu pilti suuremaks zoomida. Tõsi, see on natuke poolik lahendus.
Küll aga on DP endiselt kuidagi nagu "vabama" jooksuga, kui teised. Isegi, kui puhver on numbriliselt sama, on DP latency märksa teravam. Ja mulle meeldib, et saab salvestava sekventseri puhul hüpata, kuhu tahad ja salvestus ei katke. Logic näiteks lukustub ära, nii, kui REC vajutad.
Endiselt on siin miljon funktsiooni, õnneks saab väga paljut ka oma käe järgi sättida. Ma teen palju tööd MIDI-s, seejuures välise soundimooduliga ja selles osas on DP väga võimekas.
Igatahes on tunda, et teismelisele muusikaprodutsendile siin ei orienteeruta ja seda reedab ka asja hind - vanale kundele on hind 195 dollarit, uus kasutaja aga peab välja käima ligi 500. Päris kirves.
Re: Digital Performer ja teised ...
Kui 12.nov 2020 tuli välja Big Sur, siis hakkasid kõik tootjad oma kraami jõudumööda sellega ühilduvaks treima, mõni sai kiiremeni hakkama, mõnel võttis kauem aega. MOTU venitas ikka väga pikalt. Helikaardid said tasapisi toe taha, aga Digital Performer oli ka suvel 2021 jätkuvalt ilma ametliku Big Suri kinnituseta.
Kuniks lõpuks tuli nüüd 6-ndal juulil välja mitte uuendus, vaid hoopis päris uus vers.11. Eks tegelikult oligi seda oodata, vers.10 oligi juba mitu aastat väljas olnud ja oli vaja natuke raha küsida inimestelt. Uuendus maksab MOTU puhul jätkuvalt 195 dollarit.
Uusi funktsioone ja täiendusi on siin omajagu - näiteks on nüüd MPE ehk polüfoonilise MIDI toetus. Põhimõtteliselt siis saab nüüd korraga rohkem MIDI stuffi edastada/salvestada. Uue hingamise on saanud Nanosampler, mis näeb küll kahtlaselt sarnane välja Ableton Live'i Simpleriga. Või siis nagu Logicu Quick Sampler.
Täiendusi on veel terve rida ja kuigi ükski neist pole minu jaoks midagi väga vajalikku, ostsin uuenduse ikka ära. Sest olen DP-ga harjunud ja tootjat on vaja toetada.
Seda enam, et DP11-ne graafika jookseb lõpuks ometi mu retina ekraanil sujuvalt ja kiiresti. Eelmine vers kippus venima ja see oli üsna stressi-tekitav.
Kuniks lõpuks tuli nüüd 6-ndal juulil välja mitte uuendus, vaid hoopis päris uus vers.11. Eks tegelikult oligi seda oodata, vers.10 oligi juba mitu aastat väljas olnud ja oli vaja natuke raha küsida inimestelt. Uuendus maksab MOTU puhul jätkuvalt 195 dollarit.
Uusi funktsioone ja täiendusi on siin omajagu - näiteks on nüüd MPE ehk polüfoonilise MIDI toetus. Põhimõtteliselt siis saab nüüd korraga rohkem MIDI stuffi edastada/salvestada. Uue hingamise on saanud Nanosampler, mis näeb küll kahtlaselt sarnane välja Ableton Live'i Simpleriga. Või siis nagu Logicu Quick Sampler.
Täiendusi on veel terve rida ja kuigi ükski neist pole minu jaoks midagi väga vajalikku, ostsin uuenduse ikka ära. Sest olen DP-ga harjunud ja tootjat on vaja toetada.
Seda enam, et DP11-ne graafika jookseb lõpuks ometi mu retina ekraanil sujuvalt ja kiiresti. Eelmine vers kippus venima ja see oli üsna stressi-tekitav.
-
RichardHart
- Algaja
- Postitusi: 1
- Liitunud: 28 Mär 2022, 16:25
Re: Digital Performer ja teised ...
Aitäh huvitava artikli eest
Ma arvan, et vaatamata uutele suundumustele on Digital Performer olnud kvaliteedi etalon alates 1984. aastast.
Ma arvan, et vaatamata uutele suundumustele on Digital Performer olnud kvaliteedi etalon alates 1984. aastast.
Re: Digital Performer ja teised ...
Jaa, arvan sama! Põhiline, et võrreldes näiteks Logic Pro-ga läheb DP alati sammukese kaugemale. Näiteks - Logicus saab MIDI editeerimise ajal seda n.ö tööriista kiir-vahetada hoides all Command-klahvi. DP-s saab teha sama, hoides all X-klahvi. Aga - kui teha X-klahvil kiire topelt vajutus, siis jääbki see teine tööriist kasutusele. Mõeldi natuke kaugemale seega.RichardHart kirjutas: ↑29 Mär 2022, 15:47 Aitäh huvitava artikli eest
Ma arvan, et vaatamata uutele suundumustele on Digital Performer olnud kvaliteedi etalon alates 1984. aastast.
Või siis - kui Logicus ( või igas teises DAW-is, mida mul on õnnestunud proovida ), tuleb selleks, et editeerida MIDI velocity't, esmalt selekteerida vastavad noodid. DP-s aga võid kohe minna nendne velocity "postide" kallale. Jälle üks liigutus vähem ja töö kiiremeni tehtud.
Re: Digital Performer ja teised ...
Üllatus missugune - eile tuli välja Digital Performeri uuendus ja nüüd on DP-l võimalik kasutada virtuaalseid pille sarnaselt kõigi teiste DAW-idega. Ehk siis - tekitad MIDI-träki, paned selle külge pilli ja ongi olemas. Motule omaselt on aga soovijatele jäetud ka võimalus jätkata vanaviisi - st. MIDI+Audio. See on väga sümpaatne suhtumine, ei ole nii, et "me siin mõtlesime, et nii on parem, harjuge!"
Minu jaoks on see uuendus aga väga teretulnud, sest siiani oli ju kõiki träkke topelt ja kuigi neid saab peita ka, siis on see lisatöö.
Põhiline mure aga, mis mul tekkis, oli, et mul ju hunnik vanu projekte, tahaks ju need ka uue süsteemi järgi ümber teha. Hakata aga käsitsi kõike ümber tõstma oleks jube töömahukas. Selgus aga, et kõige peale oli mõeldud - projekti avades küsis, kas tahan träkid ümber konvertida ja kuna ma tahtsin, siis tegi seda ise automaatselt. Väga bro!
Minu jaoks on see uuendus aga väga teretulnud, sest siiani oli ju kõiki träkke topelt ja kuigi neid saab peita ka, siis on see lisatöö.
Põhiline mure aga, mis mul tekkis, oli, et mul ju hunnik vanu projekte, tahaks ju need ka uue süsteemi järgi ümber teha. Hakata aga käsitsi kõike ümber tõstma oleks jube töömahukas. Selgus aga, et kõige peale oli mõeldud - projekti avades küsis, kas tahan träkid ümber konvertida ja kuna ma tahtsin, siis tegi seda ise automaatselt. Väga bro!