Lihtsustatult öeldes on tegu backträkkide mahamängijaga. Või, õigem oleks öelda isegi, et multiträkk-mahamängija, sest siin saab kõrvuti jooksma panna kuni 24 faili. Need võivad olla MP3-ed, wav.-id aga ka MIDI-failid. Need 24 träkki suunatakse edasi subgruppidesse ja neid on kokku 16. Subgrupid omakorda suunatakse väljunditesse ja neid on samuti 16. Ehk siis, kui sul on selline helikaart, millel on sedavõrd palju füüsilisi väljundeid, võid oma fonod üksikute pillide kaupa StageTrackerisse laadida ja iga pill sealt eraldi mikserpulti võtta. Väga mugav, kui saad otse laval asju miksida. Kuna mina kasutan aga läpaka enda kõrvaklapiväljundit, siis on minu käsutuses vaid esimene väljundite paar.
Aga subgruppidesse ja väljunditesse ruutimisel oled sa täiesti vaba ja see annab ühe väga põneva võimaluse. Nimelt, sa võid masinasse laadida lisaks põhifonole ka asju, mida sa ehk igapäevaselt ei vaja, aga mida võib mõnikord tarvis minna. Oletame näiteks, et reeglina on sul bändis alati soolokitarrist olemas, ühel õhtul ta aga ootamatult tulla ei saa. Sul on aga tema partiid StageTrackeris olemas ja suunatud eraldi subgruppi. Nüüd pole vaja muud, kui see subgrupp suunata main-väljundisse ja ongi kitarrist olemas. Kuna subgruppide ja väljundite ruutimine on globaalne, ehk siis mõjub kõikidele fonodele korraga, on see vaid ühe hiirekliki küsimus, mille peo alguses ära teed.
Veel mis mulle StageTrackeri juures meeldib ja mis on tema plussiks näiteks meil populaarsete iPadil jooksvate äppide ees, on see, et laulutekst pole mitte peidetud audiofaili sisse, vaid, et tekst ja audio on failidena eraldi, kuid omavahel seotud. See annab võimaluse kasutada mitte MP3-e, vaid korralikke wav.-faile, kasvõi 24 biti ja 196 kHz-ni välja, kui helikaart seda võimaldab. Ja teiseks on väga lihtne seda audiofaili muuta/vahetada, kui peaksid fonole uue remixi tegema. Nimelt, kui sa lood StageTrackeris uue laulu ( n.ö sessiooni või projekti ), siis tekitab ta automaatselt samanimelise folderi. Sinna kopeerib ta sinu failid ja ka kõik endale vajalikud asjad, nii, et kõik on üheskoos. Nüüd, kui sa tahad näiteks audiofaili osa asendada, kirjutad lihtsalt seal folderis oleva faili üle ja ongi sul uus fono StageTrackeris olemas. Ei pea hakkama midagi uuesti laadima, eraldi veel teksti lisama vms. Minu puhul, kes ma sageli oma fonosid muudan ja remixin, on see väga suur ajavõit.
Ka laulutekstide näitamine on StageTrackeris märksa paindlikumalt lahendatud, kui eespool mainitud iPadi äppides. Teksti lisamine käib siinsamas programmi sees - valid nimekirjast loo, klikid "edit" ja avanenud aknasse võidki kas trükkida või kopeerida oma sõnad. Võid panna teksti ka scrollima. Selleks pead teksti ja audio omavahel ära sünkima. See käib ise-enesest väga lihtsalt - sealsamas teksti editeerimise aknas paned loo käima ja klikid õigel ajahetkel iga uue rea alguses hiirega. Sinna ilmub vastav ajamarker. Hiljem siis näitab StageTracker nende markerite järgi sulle automaatselt tekstiridu. Aga see sünkimine on mõistagi küllalt ajamahukas töö ning kui sa peaksid oma fono kunagi remixima ja remix on natuke teise tempoga, siis pead ka teksti jälle uuesti sünkima.
See on suht tüütu, seda enam, et StageTrackeris on ka märksa paremad tekstinäitamise võimalused olemas. Saad näiteks põhiekraani jagada selliselt, et alumine pool on lugude nimekirja jaoks, ülemine pool aga lauluteksti päralt. Või siis määrad nii, et kui lugu läheb käima, täidab tekst terve ekraani. Kui lugu lõppeb, siis kaob ka tekst. Või siis määrad nii, et tekst ilmub eraldi aknas või suisa eraldi ekraanil. Mina aga kasutan hoopis sellist võimalust - kui kahtlen, kas sõnad on ikka peas, vajutan arvutil "L"-klahvi ja sõnad ongi ekraanil. Väga mugav ja praktiline.
Muide, neid klahve saad enamvähem vabalt ise määrata, mis mida teeb. "Enamvähem vabalt" siis selles mõttes, et mõned klahvid on siiski reserveeritud süsteemile endale.
Väga mõnus on ka laulude nimekirjas liikumine. Võid kasutada näiteks nooleklahve ( või mis klahvid sulle meeldivad? ) aga eriti operatiivne on otsida ja nimekirjas liikuda loo algustähe/tähtede järgi.
Kas millegi üle norida ka on? Eks ikka leiab. Esiteks mul näiteks demo crashis päris mitu korda. Huvitav on aga, et peale seda, kui litsentsi ära aktiveerisin, kadusid ka crashid. Võibolla on põhjus ka selles, et ma oskan nüüd StageTrackerit kasutada sihtotstarbeliselt ega nõua talt asju, mida ta ei oska.
Et mitte kõik siin pole veel lõpuni lihvitud, reedab ka see, et mingil müstilisel põhjusel ei tunne StageTracker ära MIDI-faili tempot. Õigemeni, tunneb ära ainult sellise faili tempo, mis on tehtud DigitalPerformeriga, seejuures kasutades Type 0 formaati. Näiteks Logicust exporditud MIDI-failide tempot ta ära ei tunne, kasuta millist formaati tahes. Mis selle põhjus on, mina ei tea. Ja küllap ei tea ka Jens, StageTrackeri looja, sest kui ma talle oma muret kurtsin, lasi ta alguses suure õhinaga endale saata üks MIDI-näide, et asja uurida. Siiamaani uurib.
Aga see on väike mure, eriti, kui MIDI-osa mitte kasutada.
Kokkuvõtteks - kuigi ma päris kõikidest funktsioonidest siin ei kirjutanud, on StageTracker tegelikult väga lihtne ja loogiline programm. Vaatad natuke menüüdes ringi ning juba ongi asi selge. See on tarkvara, mis väga selgelt ja üheselt on tehtud just laval kasutamiseks. Midagi liigset pole, kõik vajalik on aga olemas.
Kui otsida sobilikke alternatiive arvutil, siis ega väga midagi polegi. Eks iga DAW, olgu siis Cubase või näiteks Logic, omab samu funktsioone, aga ükski neist pole laval nii mugav kasutada. Proovisin ära ka MainStage3-e. Ka seal saab lisada tekste ja tekitada fonode nimekirja ning selles nimekirjas liikuda, ilma, et peaks programmi vahepeal kinni panema. Aga ilmselgelt on MainStage siiski eelkõige mõeldud virtuaalse pillina ning backträkkide funktsioon on pigem nagu lisa.
StageTrackeri demo on täisväärtuslik, ainuke piirang on, et saad ritta panna kuni 5 lugu. Proovige järgi, olemas on nii Win, kui ka Mac versioon ning arvuti olla võib täitsa suvaline netbook.
http://www.raiseaudio.com
