Kuna ma ise näen kogu seda asja nii raadiomehe, kõrtsimuusiku, kui ka koduse muusikasalvestaja vaatevinklist, siis püüan siia mõned mõtted kirja panna. Need on siis tõesti vaid minu mõtted, sest ma ei tea eriti, kuidas täpselt teistes raadiojaamades asjad käivad jne.
Esiteks - vägagi sageli teevad bändid tänapäeval kogu loo otsast lõpuni ise. Kui on väga hea lugu, andekad mängijad ja hea kõrvaga miksija, siis võib see täitsa toimida. Aga enamasti pigem mitte. Bänd ise pole oma muusika suhtes objektiivne ja see, mis endale tundub hea ja armas, võib muule maailmale kõlada amatöörlikult. Teine häda on selles, et bändidele, kes päevast päeva mängivad kõrtsides, kipub vastav maneer külge jääma. Väljendugu see siis häälest ära kitarrides, lohakalt laulmises või lihtsalt kõrtsi temaatikas - see süldilik maneer kostab välja ning ükski raadiojaam ei taha sellist muusikat oma playlisti. Seepärast soovitaks ma - kasutage proffe! Las keegi kirjutab korraliku teksti. Kui vaja, palgake stuudiomuusikud enda asemel mängima. Võtke kampa produtsent, kes kogu protsessi kriitiliselt kuulab ja vajadusel suunab. Las salvestavad, miksivad ja masterdavad inimesed, kel on vastavad ruumid, riistad ja kogemused. Raha kulub, aga tulemus saab palju kiiremeni valmis ja kõvasti kuulatavam, kui kodus ise nikerdades.
Teiseks - ärge salvestage ja tooge raadiosse tuntud ja äraleierdatud lugusid. Originaalid kõlavad eetris niikuinii ja selleks, et konkureerida, peab kaver olema originaalist oluliselt originaalsem ja lisaväärtusega. Palju lihtsam on teha uut muusikat ja sellega silma torgata. Looge päris ise, või kaverdage seda, mida siinmail pole veel kaverdatatud. Pealegi, päris oma loo puhul on ka asjad autorikaitse- ja tasudega lihtsad. Kui aga Muusa ei taha sugugi külla tulla, siis plagieerige ... mõistlikult. Kõik hitimehed teevad seda.
Kolmandaks - muusikat võib raadiosse saata jätkuvalt tavalise CD-plaadina, aga ka e-kirjaga, millele on lisatud link muusikaga. Sel teisel juhul oleks aga mõistlik teha loost kaks varianti - üks väike MP3 kiireks eelkuulamiseks ja teine korraliku kvaliteediga wav. hilisemaks allalaadimiseks. Tõsi on aga, et uut muusikat tuleb raadiosse võrdlemisi palju ja, et tundmatu nimena muusikatoimetajale silma jääda, on abiks kaubandusliku välimusega ja informatiivne "pakend". Ehk siis kvaliteetne plaadiümbris, meeleolukas foto bändist, info tegijate ning loo kohta jne.
Neljandaks - olge ise aktiivsed ja vastutulelikud. Kui raadio pakub teile võimalust eetris sõna saada, endast ja oma muusikast rääkida, siis ei tohiks ükski kella-aeg liiga varajane ja ükski vahemaa liiga pikk olla. Eeter tuleb raadios ära täita niikuinii ja kui ei räägi teie endast, räägib endast keegi teine. Mul on mitmeid väga positiivseid näiteid, kus bänd viitsis riigi teisest otsast varahommikul kohale tulla. Aga on ka selliseid hetki, kus ma mõne bändi või artisti apaatsuse üle siiralt imestan.
Viiendaks - ärge pressige ka liiga peale. Tuleb aru saada, et riigiraadiod välja arvatud, on kõik jaamad erajaamad ning ühelgi bändil pole EV Põhiseadusega automaatselt pääs eetrisse tagatud. Pääsu eetrisse otsustab vastava raadiojaama tegevjuhtkond, kes teeb seda lähtudes nii jaama muusikalisest suunitlusest, hetke olukorrast meelelahutusmaastikul, kui ka puhtalt enda subjektiivsest maitsest. See viimane võib bändidele meeldida või ka mitte, aga nii lihtsalt on. Kuniks jaama kuulajareitingud kardinaalselt ei kuku. Aga reaalsus on, et kui näiteks Kükametsa rahvale läheb kohaliku külakapelli uus lugu väga korda, siis üleriigiliselt ei mõjuta loo raadioeetris mängimine/mittemängimine jaama reitinguid kuigivõrdki. Ehk siis - saatsite loo raadiosse, ei mängita ... no, siis ei mängita. Ju ei sobinud. Järgmine lugu saab parem.
Kuuendaks - ärge tehke liiga lühikesi lugusid. Kui lugu on vaid 1.14 pikk, siis mõjub see raadio produtsendile puht psühholoogiliselt nadina. Tuleb ka arvestada, et reeglina on muusikajaamades iga loo järele ette nähtud mingi jaama identifitseeriv signatuur, kõll, rubriik või lihtsalt DJ-i jutukoht. Nii lühikese loo ajal aga ei jõua kohvi järelgi käia, sest kohe on loo lõpp ja vaja selleks valmistuda. Kiusatus on selline lugu üldse kõrvale jätta ja võtta mõni asjalikum.
Seitsmendaks - ärge tehke ka liiga pikki lugusid. 6+ minutit on raadiohiti jaoks ikka röögatult pikk aeg ja selleks, et seda sisuka muusikaga täita, peab üsna geenius olema. Pigem on siiski tegu kunstlikult pikaks venitatud looga. Seda on tüütu kuulata, samuti ei mahu nii pikk lugu mitte just alati eetrisse rubriikide ja saadete vahele ära. Taaskord on oht, et lugu visatakse kõrvale.
Kaheksandaks - ärge kasutage loo alguses ega lõpus pikki sisse- ja väljahajumisi. Ega ka mingeid väga vaikseid ja tühje kohti loo keskel. Need ei kosta näiteks autosõidul välja, kuulaja võib arvata, et jaam on eetrist maas ja vahetab kanalit. Taoline mix võib olla sobilik albumile, mida kuulatakse kodus kõrvaklappidega, aga hea raadioversioon algab ja lõppeb konkreetselt ning ei jää loo keskel pikalt seisma. Eriti raadiosõbralik on aga lugu, kus intro on konkreetse biidiga, aga ilma liigse meloodiata. Sinna siis saab DJ peale rääkida ja oma DJ-meisterlikkust näidata. Sellist lugu juba kõrvale ei jäeta ja küllap kõlab intro peale ka, et "kell on 16 ja 30 ning siit tuleb Kükametsa külakapelli värskeim singel "Lakaluugi lõngutajad!"
Üheksandaks - kui lugu on hea, on hea. Aga veel parem on, kui looga käib kaasas mingi sündmus. On selleks siis kohe-kohe toimuv tasuta kontsert kohalikus kultuurimajas või sõidab bändi laulja tünni sees Niagara kosest alla ja ei laula võibolla enam iial ... Siia vahele mahub nii mõndagi ja iga taoline nupuke on raadiomeeste silmis plussiks.
Ongi kõik. Loodan, et saite natuke mõtte- ja jutuainet.
Aitäh!