"Kas EQ-tamine on kekutamine?"
Moderaator: Moderaatorid
"Kas EQ-tamine on kekutamine?"
Alljärgnevalt tuleb juttu ekvalaiseritest ja nende kasutamisest. Olen aegade jooksul läbi töötanud päris suure hulga vastavat kirjandust ja olulisema püüan siia nüüd kokku kribida. Rohkem käib jutt küll ehk ekvalaiserite kasutamisest arvutiga miksimisel ja masterdamisel, aga midagi kasulikku leiavad loodetavasti ka need, kes puutuvad ekvalaiseritega kokku näiteks bändi helipulti näppides.
Üks olulisemaid momente ekvalaiserite kasutamise juures on see, et neid tuleks kasutada nii harva kui võimalik. Ekvalaiser tekitab alati moonutusi ja selle kasutamine toob igal juhul kaasa lisaks soundi paranemisele ka degradeerumise. Eriti käib see odavate ja primitiivsete ekvalaiserite kohta. Mis on odav? Üks maailma tippe, Weiss EQ-1, maksab 5500 ameerika raha, seega võib arvata, et meie - lihtsurelike, käsutuses olevad EQ-d (olgu need siis riist- või tarkvaralised) on ikka üsna odavad ja viletsad.
Tarkvaraliste ekvalaiserite kohta veel niipalju, et erinevat tüüpi soft EQ- des kasutatakse erinevaid arvutusmeetodeid ja, süvenemata detailidesse (millest ma ise ka lõpuni aru ei saa ), võib öelda, et on olemas ekvalaiser-pluginaid, mis tekitavad ajalise nihke (seda märkab, kui efekti sisse-välja lülitada). Aga need annavad ka parema helikvaliteedi. Teised EQ-d kasutavad vähem protsessori jõudu ja ühtlasi ei tekita märgatavat aja nihet. Aga sound on neil kehvem ja moonutused kergemad tekkima. Seega on ka kübermaailmas kvaliteedikäärid olemas ja tasub hoolikalt kaaluda, millist EQ-d kasutada lihtsamate ülesannete juures ja millist olulisemas kohas (näiteks mastering).
Põhireegel on aga ikka - selle asemel, et üritada soundi parendada ekvalaiseriga, soovitatakse muuta soundi allikat, paigutada mikrofon teisiti, proovida teist kitarri helipeade kombinatsiooni, kasutada sündil mõnd teist soundi jne. Kui sellega on kõik võimalused ammendatud, alles siis tuleks pöörduda ekvalaiseri juurde.
Ekvalaiserite puhul on veel üks trikk. Üsna levinud on näiteks arvamus "kõrgeid on vähe, paneme kõrgeid juurde!" Aga just sageduse tõstmise puhul on moonutuste tekkimine eriti märgatav. Mida siis teha? Muusikas kehtib maskeerimisefekt - ühed sagedused varjavad teisi. Kui tundub, et mõnda sagedust on vähe, siis saab seda kuuldavaks teha, vähendades seda varjavaid sagedusi. Näiteks, 250 herzi vähendamine annab sama efekti, kui 5 kiloherzi tõstmine . Esimene meetod aga annab kuulamiseks loomulikuma tulemuse ja sound degradeerub vähem.
Kui veidigi kobedamat ekvalaiserit lähemalt uurida, siis leiab sealt parameetri, mida tähistatakse Q-ga. Mida suurem on Q, seda kitsamat sagedusriba töötleb ekvalaiseri konkreetne filter . Loomulikuma tulemuse, eriti just sageduste tõstmisel, annab tavaliselt laiem filtri tööriba. Seega võiks Q väärtus olla enamasti alla ühe ja kirurgilisemaid võtteid (Q väärtus 2 ja rohkem) soovitatakse kasutada väga ettevaatlikult, peamiselt vaid siis, kui tarvis mõnd paha sagedust vähendada. Klassikaline võte selle häiriva sageduse leidmiseks on selline alustatakse laia ribaga ja ekvalaiserit kõvasti plussi keerates. Liigutada filtrit mööda sagedusriba erinevaid sagedusi, kuni paha sagedus on kõige rohkem kuulda. Seejärel täpsustada sagedust, suurendades Q- d. Kui lõpuks on sageduse osa täpselt määratletud, saab seda vähendada nii mitu detsibelli, kui tundub sobilik.
Sageduste kuulmine ja ekvalaiseri õige kasutamine on õpitav ja treenitav, aga alati tuleb meeles pidada, et kõrv väsib kiiresti ja EQ-ga üle pingutada on väga lihtne. Sagedused on omavahel seotud ja kui midagi tõsta, siis jääb alati midagi varjule ja vastupidi. Võimaluse korral tasub alati sageduse tõstmisele eelistada langetamist.
Sagedusriba võib jagada erinevateks osadeks.
16 kuni 60 Hz - Sub bass, rohkem ehk tunda, kui kuulda. Väiksemad kõlarid seda ei edastagi. Annab muusikale jõu tunde, isegi kui sagedused kogu aeg esindatud pole (näiteks kõuekõmin). Siin võib olla ka vibratsioonimüra, mis siseneb mikrofoni statiivi kaudu. Liiga palju seda sagedusriba teeb muusika mudaseks
60 kuni 250 Hz - Bass . Rütmitunnetuse alused. Teeb muusika kas jämedaks või kitsaks. Liigne domineerimine teeb muusika jõmisevaks
250 Hz kuni 2 KHz - Alumised keskmised - Enamuste pillide madalamad ülemtoonid. "Telefoni kõla", kui liiga palju tõsta. Tõstes liigselt 500 Hz kuni 1 KHz, muutub kõla "torust kostvaks" ja "potiseks", tõstes liigselt 1 kuni 2 KHz, muutub sound "plekiseks". Liigne domineerimine tekitab ka kuulamisväsimust.
2 kuni 4 KHz - Ülemised keskmised. Liigne domineerimine tekitab vokaalil pudikõnet ja halvendab kaashäälikute arusaadavust. Eriti 3 KHz põhjustab ka kuulamisväsimust. Üks trikk! 3-e KHz juures vokaalile veidi sagedusi lisades ja samas pillidel sama sagedust vähendades, saab vokaali kuuldavust miksingus oluliselt parandada ilma, et peaks tugevus-vahekordi muutma.
4 kuni 6 Khz - Konkreetsus. Instrumentide ja vokaali arusaadavus ja definitsioon. Seda piirkonda tõstes, tundub, et muusika liigub kuulajale lähemale. Vähendades 5 KHz, muutub mix kaugemaks ja läbipaistvamaks.
6 kuni 16 KHz - Sädelus. Liiga palju seda sagedusriba tekitab vokaali sisinat.
Lõpuks ka mõned võtmesagedused.
Vokaal
Vähendada 80 Hz ja alla selle (p-puhumine), 1 KHz (nasaalne toon), 2 Khz (kraapiv toon)
Tõsta 200 kuni 400 Hz (põhi), 3 Khz (selgus), 8 KHz (sära)
Klaver
Vähendada 300 Hz (kõmin), 1 kuni 2 KHz (plekine kõla)
Tõsta 100 Hz (põhi), 5 KHz (konkreetsus)
Elektrikitarr
Vähendada 80 Hz ja allpool (müdin)
Tõsta 125 Hz (põhi), 3 KHz (selgus)
Akustiline kitarr
Vähendada 200 Hz (kõmin), 2 kuni 3 KHz (plekine kõla)
Tõsta 125 Hz (põhi), 5 KHz ja ülespoole (sädelus)
Basskitarr
Vähendada 125 Hz (kõmin), 1 KHz (kitsas toon)
Tõsta 80 Hz ja allpool (põhi), 600 Hz (mõmin)
Kontrabass
Vähendada 200 Hz (kõmin), 600 Hz (õõnes toon)
Tõsta 125 ja allapoole (põhi), 2 kuni 5 KHz (plaks)
Soolotrumm
Vähendada 1 KHz (tüütav sagedus)
Tõsta 80 Hz (jõud), 150 kuni 200 Hz (täidlus), 2 KHz ja kõrgemal (kargus)
Basstrumm
Vähendada 80 Hz ja allpool (kõmisev), 600 Hz (potsuv)
Tõsta 80 kuni 125 Hz (põhi), 2 kuni 5 KHz (plaks)
Tommid
Vähendada 300 Hz (kõmin)
Tõsta 80 kuni 200 Hz (põhi), 2 kuni 5 KHz (plaks)
Taldrikud, kellad, tamburiin jne.
Vähendada 200 Hz (gongi kõla taldrikutel), 1 KHz (tüütav sagedus)
Tõsta 5 KHz ja kõrgemal (sädelus)
Puhk- ja keelpillid
Vähendada 120 Hz ja allpool (müdin), 1 KHz (odav toon), 3 KHz (kraapiv)
Tõsta 400 kuni 600 Hz (keelpillide lopsakus), 2 KHz ja kõrgemal (selgus), 8 kuni 12 KHz (sära)
Need sagedused on mõistagi väga suhtelised ja võivad varieeruda, sõltuvalt allikast. Ja veelkord, ehk ei peagi ekvalaiserit kasutama? Oma kõrv on alati kuningas!
Üks olulisemaid momente ekvalaiserite kasutamise juures on see, et neid tuleks kasutada nii harva kui võimalik. Ekvalaiser tekitab alati moonutusi ja selle kasutamine toob igal juhul kaasa lisaks soundi paranemisele ka degradeerumise. Eriti käib see odavate ja primitiivsete ekvalaiserite kohta. Mis on odav? Üks maailma tippe, Weiss EQ-1, maksab 5500 ameerika raha, seega võib arvata, et meie - lihtsurelike, käsutuses olevad EQ-d (olgu need siis riist- või tarkvaralised) on ikka üsna odavad ja viletsad.
Tarkvaraliste ekvalaiserite kohta veel niipalju, et erinevat tüüpi soft EQ- des kasutatakse erinevaid arvutusmeetodeid ja, süvenemata detailidesse (millest ma ise ka lõpuni aru ei saa ), võib öelda, et on olemas ekvalaiser-pluginaid, mis tekitavad ajalise nihke (seda märkab, kui efekti sisse-välja lülitada). Aga need annavad ka parema helikvaliteedi. Teised EQ-d kasutavad vähem protsessori jõudu ja ühtlasi ei tekita märgatavat aja nihet. Aga sound on neil kehvem ja moonutused kergemad tekkima. Seega on ka kübermaailmas kvaliteedikäärid olemas ja tasub hoolikalt kaaluda, millist EQ-d kasutada lihtsamate ülesannete juures ja millist olulisemas kohas (näiteks mastering).
Põhireegel on aga ikka - selle asemel, et üritada soundi parendada ekvalaiseriga, soovitatakse muuta soundi allikat, paigutada mikrofon teisiti, proovida teist kitarri helipeade kombinatsiooni, kasutada sündil mõnd teist soundi jne. Kui sellega on kõik võimalused ammendatud, alles siis tuleks pöörduda ekvalaiseri juurde.
Ekvalaiserite puhul on veel üks trikk. Üsna levinud on näiteks arvamus "kõrgeid on vähe, paneme kõrgeid juurde!" Aga just sageduse tõstmise puhul on moonutuste tekkimine eriti märgatav. Mida siis teha? Muusikas kehtib maskeerimisefekt - ühed sagedused varjavad teisi. Kui tundub, et mõnda sagedust on vähe, siis saab seda kuuldavaks teha, vähendades seda varjavaid sagedusi. Näiteks, 250 herzi vähendamine annab sama efekti, kui 5 kiloherzi tõstmine . Esimene meetod aga annab kuulamiseks loomulikuma tulemuse ja sound degradeerub vähem.
Kui veidigi kobedamat ekvalaiserit lähemalt uurida, siis leiab sealt parameetri, mida tähistatakse Q-ga. Mida suurem on Q, seda kitsamat sagedusriba töötleb ekvalaiseri konkreetne filter . Loomulikuma tulemuse, eriti just sageduste tõstmisel, annab tavaliselt laiem filtri tööriba. Seega võiks Q väärtus olla enamasti alla ühe ja kirurgilisemaid võtteid (Q väärtus 2 ja rohkem) soovitatakse kasutada väga ettevaatlikult, peamiselt vaid siis, kui tarvis mõnd paha sagedust vähendada. Klassikaline võte selle häiriva sageduse leidmiseks on selline alustatakse laia ribaga ja ekvalaiserit kõvasti plussi keerates. Liigutada filtrit mööda sagedusriba erinevaid sagedusi, kuni paha sagedus on kõige rohkem kuulda. Seejärel täpsustada sagedust, suurendades Q- d. Kui lõpuks on sageduse osa täpselt määratletud, saab seda vähendada nii mitu detsibelli, kui tundub sobilik.
Sageduste kuulmine ja ekvalaiseri õige kasutamine on õpitav ja treenitav, aga alati tuleb meeles pidada, et kõrv väsib kiiresti ja EQ-ga üle pingutada on väga lihtne. Sagedused on omavahel seotud ja kui midagi tõsta, siis jääb alati midagi varjule ja vastupidi. Võimaluse korral tasub alati sageduse tõstmisele eelistada langetamist.
Sagedusriba võib jagada erinevateks osadeks.
16 kuni 60 Hz - Sub bass, rohkem ehk tunda, kui kuulda. Väiksemad kõlarid seda ei edastagi. Annab muusikale jõu tunde, isegi kui sagedused kogu aeg esindatud pole (näiteks kõuekõmin). Siin võib olla ka vibratsioonimüra, mis siseneb mikrofoni statiivi kaudu. Liiga palju seda sagedusriba teeb muusika mudaseks
60 kuni 250 Hz - Bass . Rütmitunnetuse alused. Teeb muusika kas jämedaks või kitsaks. Liigne domineerimine teeb muusika jõmisevaks
250 Hz kuni 2 KHz - Alumised keskmised - Enamuste pillide madalamad ülemtoonid. "Telefoni kõla", kui liiga palju tõsta. Tõstes liigselt 500 Hz kuni 1 KHz, muutub kõla "torust kostvaks" ja "potiseks", tõstes liigselt 1 kuni 2 KHz, muutub sound "plekiseks". Liigne domineerimine tekitab ka kuulamisväsimust.
2 kuni 4 KHz - Ülemised keskmised. Liigne domineerimine tekitab vokaalil pudikõnet ja halvendab kaashäälikute arusaadavust. Eriti 3 KHz põhjustab ka kuulamisväsimust. Üks trikk! 3-e KHz juures vokaalile veidi sagedusi lisades ja samas pillidel sama sagedust vähendades, saab vokaali kuuldavust miksingus oluliselt parandada ilma, et peaks tugevus-vahekordi muutma.
4 kuni 6 Khz - Konkreetsus. Instrumentide ja vokaali arusaadavus ja definitsioon. Seda piirkonda tõstes, tundub, et muusika liigub kuulajale lähemale. Vähendades 5 KHz, muutub mix kaugemaks ja läbipaistvamaks.
6 kuni 16 KHz - Sädelus. Liiga palju seda sagedusriba tekitab vokaali sisinat.
Lõpuks ka mõned võtmesagedused.
Vokaal
Vähendada 80 Hz ja alla selle (p-puhumine), 1 KHz (nasaalne toon), 2 Khz (kraapiv toon)
Tõsta 200 kuni 400 Hz (põhi), 3 Khz (selgus), 8 KHz (sära)
Klaver
Vähendada 300 Hz (kõmin), 1 kuni 2 KHz (plekine kõla)
Tõsta 100 Hz (põhi), 5 KHz (konkreetsus)
Elektrikitarr
Vähendada 80 Hz ja allpool (müdin)
Tõsta 125 Hz (põhi), 3 KHz (selgus)
Akustiline kitarr
Vähendada 200 Hz (kõmin), 2 kuni 3 KHz (plekine kõla)
Tõsta 125 Hz (põhi), 5 KHz ja ülespoole (sädelus)
Basskitarr
Vähendada 125 Hz (kõmin), 1 KHz (kitsas toon)
Tõsta 80 Hz ja allpool (põhi), 600 Hz (mõmin)
Kontrabass
Vähendada 200 Hz (kõmin), 600 Hz (õõnes toon)
Tõsta 125 ja allapoole (põhi), 2 kuni 5 KHz (plaks)
Soolotrumm
Vähendada 1 KHz (tüütav sagedus)
Tõsta 80 Hz (jõud), 150 kuni 200 Hz (täidlus), 2 KHz ja kõrgemal (kargus)
Basstrumm
Vähendada 80 Hz ja allpool (kõmisev), 600 Hz (potsuv)
Tõsta 80 kuni 125 Hz (põhi), 2 kuni 5 KHz (plaks)
Tommid
Vähendada 300 Hz (kõmin)
Tõsta 80 kuni 200 Hz (põhi), 2 kuni 5 KHz (plaks)
Taldrikud, kellad, tamburiin jne.
Vähendada 200 Hz (gongi kõla taldrikutel), 1 KHz (tüütav sagedus)
Tõsta 5 KHz ja kõrgemal (sädelus)
Puhk- ja keelpillid
Vähendada 120 Hz ja allpool (müdin), 1 KHz (odav toon), 3 KHz (kraapiv)
Tõsta 400 kuni 600 Hz (keelpillide lopsakus), 2 KHz ja kõrgemal (selgus), 8 kuni 12 KHz (sära)
Need sagedused on mõistagi väga suhtelised ja võivad varieeruda, sõltuvalt allikast. Ja veelkord, ehk ei peagi ekvalaiserit kasutama? Oma kõrv on alati kuningas!
Viimati muutis raen, 02 Veebr 2007, 12:13, muudetud 3 korda kokku.
No mina küll ei suuda kekutamast hoiduda
Kuna Sonari enda EQ on küllalt ebamugav kasutada ja ega ta just eriti naturaalselt ei kõla ka, siis oli selge, et varem või hiljem tuleb midagi juurde osta. Ja ...
... juba ammu olin silma heitnud sellisele asjale http://www.kjaerhusaudio.com/geq-7.php
Sellelt leheküljelt leiab muuhulgas ka terve rea tasuta asju - reverb, kompressor, limiter jne. Aga see Golden EQ on väääga mõnus asi. Esiteks ta kõlab naturaalselt ja "siidiselt", mitte pole selline kalk digiheli, nagu mõnel teisel. Teiseks on tal peal KÕIK funktsioonid, mida aga ühelt ekvalaiserilt tahta oskab - kui vaja lõikab ära nii alumise, kui ülemise otsa ja ka kõik sinna vahele jääv on peensusteni töödeldav. Kolmandaks, kogu pilt on äärmiselt ilus, loogiline ja juba esmapilgul kergesti haaratav. EQ-de puhul pole haruldane, kui parameetrite sättimine toimub kõikide sagedusribade jaoks ühise nupugrupiga, lihtsalt pead siis vastava riba eelnevalt aktiveerima. Kui aga unustad seda teha, siis võid vabalt juba paika saanud setingud ära rikkuda. Golden EQ-l on raudselt iga asja jaoks oma nupp ja eksimine on välistatud.
Nii nagu kogu selle plugina kasutamine on väga tarbijasõbralik, on seda ka registreerimine. Demo on 14 päeva täisväärtuslik ja mitte mingit nõmedat perioodilist piiksu-susinat või automaatset väljalülitamist. Kui ära ostad, saad koodi-faili, millega siis suurema jamata asja enda omaks kuulutad. Neti kaudu registreerimine pole vajalik.
Selle EQ konseptsioon on emuleerida riistvaralist vintage EQ-d ( kaasa-arvatud sound! ) ja see on neil ka hästi õnnestunud. Kui veel täpsemalt rääkida, siis on siin emuleeritud tuntud Pultec-i elemente. Milles need seisnevad, lugege-vaadake lähemalt siit http://www.traxmusic.org/reviews.shtml.
Kokkuvõtteks, ma ei oska mitte millegi kallal norida
Kuna Sonari enda EQ on küllalt ebamugav kasutada ja ega ta just eriti naturaalselt ei kõla ka, siis oli selge, et varem või hiljem tuleb midagi juurde osta. Ja ...
... juba ammu olin silma heitnud sellisele asjale http://www.kjaerhusaudio.com/geq-7.php
Sellelt leheküljelt leiab muuhulgas ka terve rea tasuta asju - reverb, kompressor, limiter jne. Aga see Golden EQ on väääga mõnus asi. Esiteks ta kõlab naturaalselt ja "siidiselt", mitte pole selline kalk digiheli, nagu mõnel teisel. Teiseks on tal peal KÕIK funktsioonid, mida aga ühelt ekvalaiserilt tahta oskab - kui vaja lõikab ära nii alumise, kui ülemise otsa ja ka kõik sinna vahele jääv on peensusteni töödeldav. Kolmandaks, kogu pilt on äärmiselt ilus, loogiline ja juba esmapilgul kergesti haaratav. EQ-de puhul pole haruldane, kui parameetrite sättimine toimub kõikide sagedusribade jaoks ühise nupugrupiga, lihtsalt pead siis vastava riba eelnevalt aktiveerima. Kui aga unustad seda teha, siis võid vabalt juba paika saanud setingud ära rikkuda. Golden EQ-l on raudselt iga asja jaoks oma nupp ja eksimine on välistatud.
Nii nagu kogu selle plugina kasutamine on väga tarbijasõbralik, on seda ka registreerimine. Demo on 14 päeva täisväärtuslik ja mitte mingit nõmedat perioodilist piiksu-susinat või automaatset väljalülitamist. Kui ära ostad, saad koodi-faili, millega siis suurema jamata asja enda omaks kuulutad. Neti kaudu registreerimine pole vajalik.
Selle EQ konseptsioon on emuleerida riistvaralist vintage EQ-d ( kaasa-arvatud sound! ) ja see on neil ka hästi õnnestunud. Kui veel täpsemalt rääkida, siis on siin emuleeritud tuntud Pultec-i elemente. Milles need seisnevad, lugege-vaadake lähemalt siit http://www.traxmusic.org/reviews.shtml.
Kokkuvõtteks, ma ei oska mitte millegi kallal norida
Tasub endale kindlasti ära sikutada Bob Katzi masteringi tegemise õpetus - http://www.tcelectronic.com/Default.asp?Id=1582 ...
... kes seda juba teinud pole
Mina sain siit näiteks nn. "Baxandhall Curve" triki. See on siis EQ kasutamise võte, millega hea kõrgeid sagedusi lisada, ilma, et asi muutuks kalgiks ja kiledaks. Katz õpetab nii - võta parametric EQ ja pane filtri sageduseks 20 KHz. Q peaks olema umbes 1. Nüüd, kui sealt 20 KiloHerzi kohalt kõrgeid sagedusi upitada, siis tõuseb sujuvalt kogu ülemine ots ( mida rohkem detsibelle tõstad, seda rohkem "altpoolt" sagedusi kaasa haarab ). Ja annab tõesti kuidagi puhta tulemuse - soundi üldpilt muutub oluliselt selgemaks, ilma, et näiteks vokaal või hihit hakkaks sisisema ja muutuks liiga teravaks.
... kes seda juba teinud pole
Mina sain siit näiteks nn. "Baxandhall Curve" triki. See on siis EQ kasutamise võte, millega hea kõrgeid sagedusi lisada, ilma, et asi muutuks kalgiks ja kiledaks. Katz õpetab nii - võta parametric EQ ja pane filtri sageduseks 20 KHz. Q peaks olema umbes 1. Nüüd, kui sealt 20 KiloHerzi kohalt kõrgeid sagedusi upitada, siis tõuseb sujuvalt kogu ülemine ots ( mida rohkem detsibelle tõstad, seda rohkem "altpoolt" sagedusi kaasa haarab ). Ja annab tõesti kuidagi puhta tulemuse - soundi üldpilt muutub oluliselt selgemaks, ilma, et näiteks vokaal või hihit hakkaks sisisema ja muutuks liiga teravaks.
Hakkasin siis ise tasuta ekvalaisetite otsinguga pihta. Fruity oma just kõige parem pole kuna tegemist on 7 Band EQ´ga. Eesmärgiks oleks leida vähemalt 10 band´ine. Ise jätkan otsinguid aga tegin postituse seepärast et äkki keegi teab ise mõnda toredat ekut.
--edit--
esialgu leidsin sellise asja:
http://www.ismusic.ne.jp/slim_slow_slider/vst/#lpgeq2 (sealt teine)
esialgu sobib aga kelle midagi paremat välja pakkuda on siis soovitused on oodatud
--edit--
esialgu leidsin sellise asja:
http://www.ismusic.ne.jp/slim_slow_slider/vst/#lpgeq2 (sealt teine)
esialgu sobib aga kelle midagi paremat välja pakkuda on siis soovitused on oodatud
Midagi on näiteks siin http://www.kjaerhusaudio.com/classic-eq.php
Tasuta EQ-sid on veel tohutult, aga nagu tasuta asjadega ikka, enamus on suht viletsad.
Üks koht, mis küll pakub muuhulgas ka tasuta asju, kuid on väga kõrge renomeega, asub siin http://refinedaudiometrics.com/index.shtml
Ma ise pole proovinud, kuid olla tõesti väga kvaliteetsed EQ-d.
Tasuta EQ-sid on veel tohutult, aga nagu tasuta asjadega ikka, enamus on suht viletsad.
Üks koht, mis küll pakub muuhulgas ka tasuta asju, kuid on väga kõrge renomeega, asub siin http://refinedaudiometrics.com/index.shtml
Ma ise pole proovinud, kuid olla tõesti väga kvaliteetsed EQ-d.
.....hetkel ei viicinud kogu seda teemat läbi lugeda.... aga omaltpoolt oskan soovitada hoopis waves SSL4000
http://www.waves.com/content.asp?id=2055 link kah.....
sry kui see eelpool juba mainitud on!
http://www.waves.com/content.asp?id=2055 link kah.....
sry kui see eelpool juba mainitud on!
Kui kasutada mingis kanalis ekvat koos teiste efektide/pluginatega, siis kui oluline on nende järjestus? Kas mõttekam on panna ekva kõige esimeseks või on see oma vaba valik (näiteks panna nii, et enne 1 kuni mitu muud efekti ja alles siis heli ekvast läbi)? Kas võib see sõltuda ka parajasti käsil oleva teose nüanssidest?
Muidugi on see sinu vaba valik, mis järjestuses sa pluginad paned! Kes veel, kui mitte sina, ei peaks teadma, mis sinu jaoks parim on!
Aga mina paneks EQ kõige esimeseks, kui tarvis soundist mõni liigne sagedus ära korjata - poleks mõtet ju seda liigset sagedust eelnevalt veel läbi mingite pluginate sõidutada.
Samas jälle, kui oled midagi kõvasti kompresseerinud, oleks ehk vaja kadumaläinud kõrgeid sagedusi veidi taastada - seega kuluks peale kompressi väike EQ ära.
Jne.
Aga mina paneks EQ kõige esimeseks, kui tarvis soundist mõni liigne sagedus ära korjata - poleks mõtet ju seda liigset sagedust eelnevalt veel läbi mingite pluginate sõidutada.
Samas jälle, kui oled midagi kõvasti kompresseerinud, oleks ehk vaja kadumaläinud kõrgeid sagedusi veidi taastada - seega kuluks peale kompressi väike EQ ära.
Jne.
Eks pluginate kasutamisega on nagu tööriistade kasutamisega ikka - iga tööriist on mingi tööetapi sooritamiseks ja iga protsessing jätab oma jälje.
Näiteks, kui vokaalile panna reverb enne kompressorit, siis kompresseeritakse üles ka reverbi hajumine. See võib meeldida, aga ka mitte. Mina näiteks eelistan enne ära kompresseerida ja siis alles panna reverb. Annab loomulikuma tulemuse.
Näiteks, kui vokaalile panna reverb enne kompressorit, siis kompresseeritakse üles ka reverbi hajumine. See võib meeldida, aga ka mitte. Mina näiteks eelistan enne ära kompresseerida ja siis alles panna reverb. Annab loomulikuma tulemuse.
Veidi offtopicut: samuti on soovitav chorus ja muud modulatsiooniefektid panna enne delayd ja reverbi. Panin kord kitarril delay enne chorust ja tulemuseks oli, et iga kordav heli oli erineva kõrgusega, mis tegi helipildi mustaks. Samuti olen täheldanud, et kui delayle panna reverb järele (mis peaks olema õige järjestus), siis ta "sööb" või silub viimased delay kordused ära, millega võiks siis ka arvestada.