Aga probleemiks läheb, kui mängid kusagil nurgas, kuhu koguneb suht segane tümin ja/või tuleb mängida sedavõrd valjult, et väike monitor ei suuda üldsoundist üle mängida. Siin on omal kohal kõrvamonitorid. Ei ole veel jõudnud niikaugele, et lasta endale teha spets kõrvavormi järgi valatud monitor, aga tõtt-öelda pole ka neil nn "kuusekese"-tüüpi kõrvamonitoridel väga häda midagi. "Kuuseke" läheb küllalt sügavale kuulmekanalisse ja blokeerib välis-soundi vägagi efektiivselt. Kuna ma ei liigu nagunii laval eriti ringi, siis pole mul probleemiks kõrvamonitori signaal juhtmega otse mikserpuldist võtta. Seda enam, et saatjaga süsteemil on omad miinused - läbi õhu tekkiv väike viivitus, võimalik kvaliteedikadu, sageduste probleemid ja muidugi ka kogu komplekti kallim hind. Kui leppida juhtmega variandiga, siis minu arvates kõlbab kõrvamonitoriks enamvähem iga kõrvasisene kuular, millele õnnestub see "kuuseke" otsa toppida. Näiteks Shure "kuusekeste"-komplekti saab kenasti (neti)poest osta, ei maksa palju.
Mina kasutan praegu selliseid monitore - http://www.jts.com.tw/_english/02_produ ... =37&ID=161
Üsna tundmatu Taiwani firma, aga need kõrvamonitorid tundusid üsna korralikult tehtud olema ja siiani on kenasti igasugustele väntsutamistele vastu pidanud.
Tõsi, põrkasin kohe probleemi otsa, et mikserpuldi kõrvaklapiväljundi signaal oli nende kõrvamonitoride jaoks liiga tugev - sisuliselt ei saanud tugevust üldse peale keeratagi, kohe oli heli kõrvus liiga vali. Sestap sai lisaks soetatud see -

See on pisike passiivne volume-karbike, mis käib näiteks vöö külge ja mille pealt saab sujuvalt kõrvaklappide signaali keerata. Osavam vend suudab sellise kindlasti ka ise valmis meisterdada, aga mina vaatasin, et lihtsam tuleb osta.
Mida kokkuvõtteks öelda?
Mina üldiselt saalisoundi peale lootma ei jää. Kuna panustan palju just oma esituse puhtusele ja ka vokaali harmonizer nõuab väga täpselt intoneerimist, siis peab kindlasti ennast korralikult kuulda olema. Monitorkõlar on hea sellistes kohtades, kus lavasoundi saab talutava hoida ja/või siis, kui on palju rahvaga suhtlemist. Monitorkõlar võimaldab ka olla natuke liikuvam ja on mugav, et pole vaja pidevalt mingeid juhtmeid enda külge ühendada, kui vaheajalt tuled.
Kõrvamonitorid aga võimaldavad palju täpsemalt ennast kuulda, sisuliselt mängid-laulad nagu stuudios. Tüütu on aga, et pidevalt vaja juhtmeid sättida ja kui keegi lugu tellima tuleb, siis vaiksemat juttu kuulda polegi, tõmba monitor kõrvast välja, topi tagasi ... jne
Üldiselt aga ei peeta mingeid junne tänapäeval pillimehe kõrvades mingiks imeks ja kõik on selliste asjadega harjunud.