Samas aga ikka vaikselt uurisin asja edasi, et kas ja milliseid live-kindlaid akustikuid tehakse. Ega valik väga suur polegi. Mõned näited siiski on -

Korralik firma ja põnev pill, siin on ühendatud elektrika ja akustiku omadused - 2 magnethelipead ( üks neist on peidetud kaela sisse ) ja lisaks üks korpuse vibratsiooni püüdja. See kitarr oli mul täitsa valikus edetabelis, aga kahjuks saab nende pillide kohta lugeda ka palju negatiivset, näiteks seda, et sageli esineb neil mürarikast elektroonikat ja ka seda, et kuna helipeade asendit muuta ei saa, kõlavad keeled ebaühtlaselt.



Ning eks elektrikaid, millele ka piezo-element sadula alla peidetud, leiab veelgi. Taolised hübriid-kitarrid on kahtlemata väga põnevad ja võimalusterohked pillid, paraku aga eeldab magnethelipea olemasolu alati elektrika keelte kasutamist ja mulle, kui akustikumängijale on see kõlaliselt suureks miinuseks.

See on siis puhtalt akustiline pill, millel piezo-element sadula all, aga tänu täispuidust korpusele on feedbacki võimalus null. Kahjuks aga on see kitarr alates 2006-st aastast tootmisest maas ja asendatud odavama Epiphone versiooniga. Originaali naljalt enam kätte kusagilt ei saa, aga odav aseaine mulle ei sobi.
Seega siis ma enda jaoks päris kümnesse minevat pilli kaubandusest ei leidnudki. Jäi üle variant - tellida sobilik pill otse meistrilt. Nii saigi Kuldar Kallustel külas käidud, oma soovid ja mured ära räägitud, ning Kuldar võttis töö ette. Tulemus on siin -

Ma ikka armastan öelda, et selles pillis on ühendatud iidne materjal ( kaas on 1970-nda aasta kuusest ja korpus 1930-nda aasta mahagonist ), meistri oskused ja kogemus, ning kaasaegne tehnoloogia ( BuzzFeiteni sadul, kõvasulamist roostevabad krihvid, Schalleri lukustiga pingutid, ning piezoga sadul ja GraphTechi eelvõim )
Kuna mulle meeldib lihtne ja lakooniline stiil, siis pani Kuldar ainult volume-poteka. Potekas on väga hea koha peal, ei jää mängides käe ette, samas aga on vajadusel kohe leitav. Ja mis veel oluline - erinevalt kõikidest teistest aktiiv-elektroonikaga akustikutest, on selle pilli potekas sama, mis suvalisel elektrikitarril. Seda on seega lihtne asendada, kui peaks ragisema vm hakkama.
Pilli korpus on seest kambritega. See lisab soundile kolmandat mõõdet ja sügavust ning annab piisavat kõlajõudu ka unplugged-toonile. Kui kõla-ava kinni katta, muutub heli oluliselt kinnisemaks ja vaesemaks. Kodus niisama harjutamiseks ei pea seega juhet järgi ühendamagi. Samas muidugi ei tasu loota, et selline pill asendaks akustilist kitarri "akustilises esituses". See kitarr on ikka eelkõige tehtud lavadel suurtel helivaljustel "juhe seinas" mängimiseks.
Schalleri 6-e piezo-elemendiga sadul teeb väga head tööd - keeled kõlavad omavahel ideaalses balansis. Mul on olnud aastate jooksul terve rida erinevaid akustilisi kitarre ja keelte ebavõrdne nivoo on kahjuks väga levinud probleem, eriti neil pillidel, millel keelte all vaid üks pikk piezo-element. Seda paika saada on paras peavalu.
Veel meeldib mulle selle pilli juures see, et kuna piezo-kristall on metallist sadula sees peidus, siis ei kandu edasi liiga palju igasuguseid nühkivaid ja kriipivaid helisid, mis tavalise akustiku puhul vahel häirivaks osutuvad. Samas aga on piisavalt tundlikkust, et võimaldada dünaamilist mängustiili. Taolise sadula pluss on ka see, et erinevalt tavalisest puu-sadulast saab siin oktaave täppishäälestada.
Kokkuvõtteks võib selle pilli soundi kohta öelda, et juhtmega mängides kõlab see täpselt nii, nagu piezoga akustikud kõlavad. Selle vahega, et oled täiesti vaba igasugustest feedbacki-probleemidest.
Pilli valmistamise kvaliteedi kohta võin vaid kiidusõnu öelda. Samas muidugi, tegu on meistri tehtud pilliga ja ega siit ju vähemat oodata ei saagi!

Krihvid on ideaalselt paigas ja pill häälestub igast asendist. Pill on ka väga "sale", ehk siis igalt poolt on puitu nii väheks võetud, kui võimalik on. See oli üks minu palve, et pill saaks võimalikult kerge - ja seda ta ka on, enamvähem samas kaalus, kui mu Ovation akustik.
Kael on sellel kitarril mõnusalt õhuke ja väga mugavalt mängitav, samas aga üldse mitte nõrguke - kui nii mõnelgi pillil paindub kael üsna kergelt järgi ja on lihtne "vibratot" teha, siis siin on see üllatavalt tugev ja naljalt juba järgi ei vetru. Korpus ja kael on ehitatud selliselt, et pääseb hästi ligi ka kõige kõrgematele nootidele. Raskuste suhe on hästi paigas ja pill ei vaju ei kaela, ega ka liigselt korpuse suunas kaldu, kui rihma otsa riputada.
Pilli väljund on üsna tugev, olles tugevam, kui mu Ovationi eelvõimu oma ja jäädes umbes samale nivoole ühe mu valduses olnud Yamaha akustiku omaga. Reaalses elus tähendab see seda, et nii mõnegi elektrikitarrile mõeldud efektipedaali jaoks on selline signaal liiga "hot". Võimalus on muidugi pilli volume-potekast väljundit maha keerata, ning ka GraphTechi eelvõimust peaks saama seda signaalitugevust vähendada, aga minu jaoks see nagunii probleem pole, kuna kasutan spets akustikute jaoks mõeldud pedaale.
Kokkuvõtteks - see on täpselt selline pill, nagu ta minu unistustes olema pidi!
Kui nüüd mõni ehk mainib, et küllap see on üsna hinnaline kitarr, ja, et kas ikka on nii kallist pilli siia meie kõrtsidesse vaja, eriti, kui veel ise ka teab mis virtuoos pole, siis ma vastaks, et elad seda elu ju vaid korra ja oma unistuste arvelt küll koonerdada ei tohi!
