Üks neist võimalikest on Lehle - http://www.lehle.com/
Aus Saksa värk ja firmat veab Burkhard Georg Lehle, mees, kes ka ise oskab kitarrimängust lugu pidada. Alates kusagilt 2000-ndast aastast toodab neid omanimelisi pedaale.
Lehle pedaalid on peamiselt "loop switcher"-pedaalid. Ehk siis pedaalid, millega kitarri signaali suunata erinevate efektipedaalide ahelate ja/või võimendite vahel. Mõned Lehle switcherid on üsna lihtsad, aga on ka päris keerulisi, kus asju saab tüürida näiteks üle MIDI.
Üks neist lihtsamatest on Little Lehle.
Karp koosneb kahest metallist kaanest, mis pealt kinnituvad nelja poldiga. Pealmine kaas ulatub tagant natuke kaugemale, et kaitsta pistikupesasid. Karbi peal on näha lääts, mille all peitub puna-roheline led. Veel on siin seenekujuline alumiiniumist jalglüliti. Tagaküljel on neli pistikupesa ( IN, SEND, RETURN ja OUT ), ning toitepistik. Pistikupesad on küll üsna lähestikku, aga piisavalt kaugel, et ka kõige paksemad Neutrikud mahuvad ära. Little Lehle'le kõlbab 8 - 20V ja märkimisväärne on, et karbi sees seda voolu veel stabiliseeritakse ning silutakse ja kui midagi peaks lühisesse minema, siis lülitub toide automaatselt välja. Väga uhke muidugi, aga tundub ka pisut overkill, arvestades, et toidet vajab selles karbis vaid see puna-roheline led.
Kõik muu on siin puhtalt mehaaniline - vedruga varustatud "seeneke" toetub metallist "kiikuvale klemmile", mis omakorda lükkab lülitit. Kuna jäika mehaanilist sidet jalglülitil ja elektrilisel lülitil pole, siis ei kandu ka liigsed jõud edasi, ning Lehle lubab siin suisa 100 000 sisse-välja lülitamist. Keerulisemad Lehle mudelid, kus kasutatakse releesid, peaksid vastu pidama isegi kuni 2 miljonit lülitamist. Vaata ka videot, kus maastur sõidab Lehle karbist mitu korda üle, aga kidra mängib ikka muretult edasi!
Seade toimib nii monos, kui stereos, kõik kontaktid on kullatud ja kõik detailid on toodetud ning karp ise kokku pandud Saksamaal.
Kõik see kokku kõlab väga uhkelt, mis!
Aga hakkame otsast norima …
Little Lehle toetub neljale kummist jalakesele. Need kummist punnid saab küll kenasti ära sikutada, aga ikka jäävad alles alumisel kaanel üsna kõrged kühmukesed. Kui pedaali kasutada üksikult põrandal, on see kõik muidugi väga omal kohal, aga kes kasutaks AB-lülitit üksikult põrandal? AB-lüliti koht on suures pedalboardis! Lehle annab küll kaasa 2 kruvi, millega pedaal boardi kinnitada, aga kes kinnitab tänapäeval pedaale boardi kruvidega? Selle asemel on velcro! Ja kuigi ka üle nende kühmude saab velcro kinni teibitud ja ega see Lehle kuhugi jooksu ei pääse, pole see siiski minu arvates piisavalt hästi läbimõeldud konstruktsioon.
Teiseks, OK see on muidugi maitseküsimus, aga mina olen harjunud, et kui seade on OFF, siis tuli ei põle. Little Lehle'l on nii, et kui signaal jookseb otse sisendist väljundisse, põleb roheline tuli, kui aga läheb sendi, siis põleb punane. Muidugi pole rohelisel ja punasel tulel raske vahet teha, seda enam, et see valgus seal läätse all on paganama terav, aga fakt, et kogu aeg midagi põleb, pole minu arvates loogiline ja pigem on see eksitav.
Kolmandaks, targa konstruktsiooniga pedaalid on alati pisut mängija poole kaldu. See teeb nende vajutamise hõlpsamaks. Lehle on aga rangelt horisontaalis ja siit jõuame ka selle pedaali kõige suurema prohmakani, mis pea-aegu oleks tema maine mu silmis nulli kukutanud …
Lehle sai ostetud selleks, et see kannataks pidevat, kestvat ja kiiret lülitamist. Kui ma neid omadusi ei vajaks, kõlbaks mulle ju suvaline 3PDT lüliti ka!
Esimene mulje aga, kui seda pedaali proovisin, oli see, et lüliti ei liigu üldse mitte kergelt! Alumiiniumist seeneke paikneb plastmassist puksi sees ja seda mitte just ülearu tihedalt. Sellest omakorda tuleneb, et see seeneke loksub seal üsna arvestatavalt. Kui astud piisavalt täpselt otse ülevalt alla, siis on vajutamine lihtne, kui aga pisut nurga alt ( ja see on lihtne juhtuma, kuna pedaal ei asu jalatalla suhtes kõige parema nurga all ), siis surub seeneke ennast vastu puksi külge ja liigub päris raskelt, vahel isegi kinnikiiludes.
Fakt, et karbi sees on veel omakorda liikuvad detailid, mis vajavad liigutamiseks mõnigast jõudu, ei tee olukorda paremaks.
Hakkasin probleemi lähemalt uurima ja tuvastasin, et selle alumiiniumist seenekese pind on teatud moel töödeldud, mis teeb selle küll visuaalselt kenaks matiks, aga ka karedaks, nagu liivapaber. Täiesti arusaamatu, miks ka läbi puksi liikuv seenekese jalg on samamoodi töödeldud!
Igatahes kakkusin ma kogu selle lülituse laiali ja lihvisin jalakese null-liivapaberiga peegliks. Pärast montaazhi töötab asi nagu peab!
Jääb ainult küsimus, kas 100 Eurot maksev Made in Germany toode võiks ja peaks olema selline, mida kohe putitama pead hakkama, enne, kui üldse kasutada saad?
Ja Little Lehle juures on veel üks nüanss - tavaliselt on kõikide pedaalide lülitused sellised, et nii, kui vajutad, toimub ka efekt. Little Lehle lülitus toimub aga nii, et efekti sisselülitamine toimub hetkega, nii, kui lüliti alla vajutad. Väljalülitus aga aktiviseerub alles siis, kui jala lülitilit üles tõstad.
See on üsna harjumatu.
Kokkvõtteks - Little Lehle pole paha pedaal. Konstruktsioon on kompaktne, tugev ja soliidne, ning peale mõningast "kodustamist" sain asja ka normaalselt tööle. Ehk harjun ajapikku ka selle pedaali omapäradega. Igatahes, loodan, et enne 100 000-ndat vajutust, mul uut lülitit otsima ei tule hakata …
