Kitarride häälestamine
Moderaator: Moderaatorid
Kitarride häälestamine
Kasulikku lugemist siit: http://www.endino.com/archive/tuningnightmares.html
Re: Kitarride häälestamine
Tänapäeval on palju erinevaid digi-häälestajaid kitarride, klaveri ... . Kuid ma arvan, et ükski mehaaniline "abi" ei asenda MUUSIKU kõrva. Ma pole veel kohanud klaverihäälestajad kellel oleks abiks selline häälestaja. 15 aastat tagasi tõin Saksamaalt selline äge riist, mille järgi saaks häälestada alates mandoliinist ja lõpetades sümf. orkestriga. "Häälestasin" sellega oma klaver - resultaat: kutsusin üle tegema õige klaverihäälestaja. Olen kuulnud bände, kes häälestavad sellega kuid kokkuvõttes ikka valusalt "kraabib" kõrva. Resume: kasuta sellist "abi" kuid alati käi ise sellest uuesti üle. Nüüd siis tekkis küsimus: aga milleks siis on sellist asja vaja? Ära võtta seda juttu isiklikuks, see on ainult minu arvamus.
Re: Kitarride häälestamine
siin on medalil mitu külge. Need häälestajad on toredad ja mugavad tõepoolest, paraku ei saa kunagi olla 100% kindel, et eektroonika alt ei vea ning sinu kallis abimees seetõttu näiteks veerand tooni mööda näitab. Eriti juhtub sellist asja häälestaja "vananendes". Teine probleem on häired, mida enamus häälestajaid annab, kui ümber on palju müra. Ehk siis - laivis kasutada on neid sageli vägagi ebamugav. Parem valik oleks seetõttu mitte juhtme või mikrofoniga töötav häälestaja vaid need, mis võtavad signaali otse kitarri kaelalt vibratsiooni abil. Neid ümbritsev müra ei häiri. Oma kõrv on ikkagi "kuningas" ja kui sul kõrva pole, kuidas pagan sa siis pillimees oled 
Igatahes - "klaveri pealt E" ja edasi kõrva järgi on meil laivis andnud alati kiirema ja parema tulemuse, kui need imevidinad.... Loomulikult ei ole kõrva järgi paika häälestatud instrument tehniliselt võttes 100% ideaalselt hääles, kuid kas peakski ?!
Lugesin kunagi ühte artiklit, kus räägiti muusika ja heli psühholoogilisest küljest. Inimestele anti kuulata üht ja sama muusikapala mängituna "erinevate kitarridega" ja siis neid arvustada. Tegelikult oli tegemist ühe ja sama pilliga, mida oli salvestatud ja ka häälestatud erinevalt. Kui pill oli häälestatud tehniliselt võttes ideaalselt (korralike elektrooniliste häälestajatega), ültes suurem osa katses osalejaid, et pilli kõlas oli midagi valesti. Mõni arvas, et äkki ei olnudki päris kitarr vaid hoopis sündiga mängitud, paljud väitsid, et pill tundus veidi häälest ära. Samas kõrva järgi häälestatud pill olevat kõlanud soojalt ja pehmelt, avaralt.
Miks ? Selgub, et see natukene siia-sinna noot on inimkõrvale oluliselt sõbralikum, set ka inimkõrv ise ei ole "ideaalse häälestusega". Tehniliselt liialt perfektselt häälestatud noodid võivad hakata kõrvas tekitama resonantsi, mis muudab kuulamise ebamugavaks.
Igatahes - "klaveri pealt E" ja edasi kõrva järgi on meil laivis andnud alati kiirema ja parema tulemuse, kui need imevidinad.... Loomulikult ei ole kõrva järgi paika häälestatud instrument tehniliselt võttes 100% ideaalselt hääles, kuid kas peakski ?!
Lugesin kunagi ühte artiklit, kus räägiti muusika ja heli psühholoogilisest küljest. Inimestele anti kuulata üht ja sama muusikapala mängituna "erinevate kitarridega" ja siis neid arvustada. Tegelikult oli tegemist ühe ja sama pilliga, mida oli salvestatud ja ka häälestatud erinevalt. Kui pill oli häälestatud tehniliselt võttes ideaalselt (korralike elektrooniliste häälestajatega), ültes suurem osa katses osalejaid, et pilli kõlas oli midagi valesti. Mõni arvas, et äkki ei olnudki päris kitarr vaid hoopis sündiga mängitud, paljud väitsid, et pill tundus veidi häälest ära. Samas kõrva järgi häälestatud pill olevat kõlanud soojalt ja pehmelt, avaralt.
Miks ? Selgub, et see natukene siia-sinna noot on inimkõrvale oluliselt sõbralikum, set ka inimkõrv ise ei ole "ideaalse häälestusega". Tehniliselt liialt perfektselt häälestatud noodid võivad hakata kõrvas tekitama resonantsi, mis muudab kuulamise ebamugavaks.
TY
Re: Kitarride häälestamine
Küsimusele-miks häälestajaid vaja-on esimene asi just lives kui ümberringi on palju müra, pole võimalik kõrva järgi tihti häälestada. Või vahel isegi keset lugu või kahe loo vahel, kui ei soovi et sinu häälestamist teised kuuleksid. Loomulikult kasutan laval alati juhtmega häälestamist, mitte häälestaja mikriga häälestamist. Muide-isegi piesoga ak kitarr võtab häireid sisse kui ikka tümakas käib, elektrikitarriga seda probleemi pole ja ilmselt ka mitte nende häälestajatega, mis kaela külge käivad. Pigem tahtsin tähelepanu juhtida lõigule, kus kirjutati häälestamisest neck helipea järgi, tooninupp maha keeratud. Olen seda soovitust enne kuulnud oktaaverite kohta, et träkib paremini, eile esimest korda proovisin häälestaja peal ja tundub tõesti täpsem.
Ak kitarri omanikele pakun veel ühe huvitava lahenduse, mida edukalt juba üle aasta kasutan. Kellele tunduvad need kaela külge käivad häälestajad nõmedad või ebamugavad-saagige klamber maha ja kleepige kahepoolse teibiga kitarri külge-näiteks sinna, kus asub ekvalaiser. Kuna piesoelemnt ei asu mitte klambri sees, vaid häälestaja enda sees, siis toimib väga hästi
Ak kitarri omanikele pakun veel ühe huvitava lahenduse, mida edukalt juba üle aasta kasutan. Kellele tunduvad need kaela külge käivad häälestajad nõmedad või ebamugavad-saagige klamber maha ja kleepige kahepoolse teibiga kitarri külge-näiteks sinna, kus asub ekvalaiser. Kuna piesoelemnt ei asu mitte klambri sees, vaid häälestaja enda sees, siis toimib väga hästi
Re: Kitarride häälestamine
Mina usaldan küll häälestajaid, eriti veel livedel, kus peomöllus on vaja pill kahe loo vahel kiiresti häälde saada.
Väike trikk - häälestaja träkib täpsemalt ja kiiremeni, kui nooti tõmmata mitte helipeade kohalt, vaid 12-nda freti pealt. Siis tekib vähem ülemhelisid, mis masinat eksitavad.
Aga kui häälestumisest laiemalt rääkida, siis kidraga on ju, teadagi, see häda, et juba puht olemuslikult ei saa seda pilli kaela erinevates osades ideaalselt kõlama. Tegelikult tuleks iga erineva akordi ja positsiooni jaoks pill eraldi üle häälestada ...
Reaalses elus seda muidugi teha võimalik pole ja polegi mõtet - kitarr, millel ikka astmetraadid täpselt paigas, kõlab täitsa kenasti, hoolimata sellest, et kogu see süsteem on puhtuse mõttes tegelikult kompromiss. Kogenud mängur õpib sõrmedega vastavaid keeli mängu ajal rohkem-vähem pingutades veelgi täpsemalt intoneerima.
Aga mis puutub kõrva järgi häälestamisse, siis näiteks klaveri puhul ei saa küll mina aru, miks ei võiks, ega saaks kogu pilli ainult masina järgi häälestada? Jah, arusaadav, et ka klaver on ju tegelikult loomulikkuse ja kokkukõlamise puhtuse osas kompromiss - ka klaveril kõlavad mõned klahvide kooskõlad puhtamalt, kui teised. Või kui mängida näiteks klaveril heliredelit DO-st DO-ni, siis üles minnes ootab kõrv natuke "kõrgemat" SI-nooti, alla tulles aga natuke "madalamat", kui see, mis praegu on. Praegune on kompromiss ja kui me tahaks "kõrvasõbralikumat" häälestumist, siis peaks nootide arvu oktaavi piires ... noh vähemalt kahekordistama ... Aga vanahärra Bach kord sajandeid tagasi matemaatikat aluseks võttes sellise "hästitempereeritud helide süsteemi" välja töötas ja ju see siis on osutunud optimaalseks, kuivõrd see on siiamaani vastu pidanud ...
Ehk kokkuvõtteks - klaver, kui instrument on matemaatiliselt täpselt fikseeritud helikõrgusi esitav pill, kus igal klahvil on ( ja peabki alati olema ) just see üks konkreetne võnkesagedus ja kui seda võnkesagedust on piisavalt täpse masinaga võimalik piisavalt täpselt mõõta, mida siin siis ikka inimesel endal veel leiutada? Seda enam, et inimese kõrv on üks paras mustlane ...
Kidra puhul ma saan veel aru, et kui ma näiteks salvestan stuudios mingit konkreetset lugu, konkreetses helistikus ja mängin konkreetses positsioonis, siis häälestangi pilli just selle situatsiooni jaoks ...
Aga üldjuhul - kui meister on ikka pilli astmetraadid paigutanud nii täpselt, kui see kitarride puhul võimalik on, siis mina usun küll, et kui lahtised keeled panna piisavalt täpse häälestaja järgi paika, siis olen ma oma pillist maksimumi võtnud.
Tasub lihtsalt meeles pidada, et häälestajaid on väga erineva täpsusklassiga - üks on 1 cendise, teine seal kõrval aga 0,1 cendise täpsusega. Sealt need "kõrva kriipimised" tulevadki ...
Väike trikk - häälestaja träkib täpsemalt ja kiiremeni, kui nooti tõmmata mitte helipeade kohalt, vaid 12-nda freti pealt. Siis tekib vähem ülemhelisid, mis masinat eksitavad.
Aga kui häälestumisest laiemalt rääkida, siis kidraga on ju, teadagi, see häda, et juba puht olemuslikult ei saa seda pilli kaela erinevates osades ideaalselt kõlama. Tegelikult tuleks iga erineva akordi ja positsiooni jaoks pill eraldi üle häälestada ...
Reaalses elus seda muidugi teha võimalik pole ja polegi mõtet - kitarr, millel ikka astmetraadid täpselt paigas, kõlab täitsa kenasti, hoolimata sellest, et kogu see süsteem on puhtuse mõttes tegelikult kompromiss. Kogenud mängur õpib sõrmedega vastavaid keeli mängu ajal rohkem-vähem pingutades veelgi täpsemalt intoneerima.
Aga mis puutub kõrva järgi häälestamisse, siis näiteks klaveri puhul ei saa küll mina aru, miks ei võiks, ega saaks kogu pilli ainult masina järgi häälestada? Jah, arusaadav, et ka klaver on ju tegelikult loomulikkuse ja kokkukõlamise puhtuse osas kompromiss - ka klaveril kõlavad mõned klahvide kooskõlad puhtamalt, kui teised. Või kui mängida näiteks klaveril heliredelit DO-st DO-ni, siis üles minnes ootab kõrv natuke "kõrgemat" SI-nooti, alla tulles aga natuke "madalamat", kui see, mis praegu on. Praegune on kompromiss ja kui me tahaks "kõrvasõbralikumat" häälestumist, siis peaks nootide arvu oktaavi piires ... noh vähemalt kahekordistama ... Aga vanahärra Bach kord sajandeid tagasi matemaatikat aluseks võttes sellise "hästitempereeritud helide süsteemi" välja töötas ja ju see siis on osutunud optimaalseks, kuivõrd see on siiamaani vastu pidanud ...
Ehk kokkuvõtteks - klaver, kui instrument on matemaatiliselt täpselt fikseeritud helikõrgusi esitav pill, kus igal klahvil on ( ja peabki alati olema ) just see üks konkreetne võnkesagedus ja kui seda võnkesagedust on piisavalt täpse masinaga võimalik piisavalt täpselt mõõta, mida siin siis ikka inimesel endal veel leiutada? Seda enam, et inimese kõrv on üks paras mustlane ...
Kidra puhul ma saan veel aru, et kui ma näiteks salvestan stuudios mingit konkreetset lugu, konkreetses helistikus ja mängin konkreetses positsioonis, siis häälestangi pilli just selle situatsiooni jaoks ...
Aga üldjuhul - kui meister on ikka pilli astmetraadid paigutanud nii täpselt, kui see kitarride puhul võimalik on, siis mina usun küll, et kui lahtised keeled panna piisavalt täpse häälestaja järgi paika, siis olen ma oma pillist maksimumi võtnud.
Tasub lihtsalt meeles pidada, et häälestajaid on väga erineva täpsusklassiga - üks on 1 cendise, teine seal kõrval aga 0,1 cendise täpsusega. Sealt need "kõrva kriipimised" tulevadki ...
Re: Kitarride häälestamine
Raeni viimast lauset olen isegi kogenud. Ostsin ka kunagi mingi odava ibanez häälestaja, kolme valgusdioodiga- kriipis-võrdlesin kallimaga, väiksemaid kõikumisi ära ei näidanud. Ja kui nüüd veel üks keel ühelepoole ja teine teiselepoole mööda, siis läheb asi eriti käest ära.
Re: Kitarride häälestamine
Huvi pärast küsisin dots. Mätliku käest - kas ta kasutab häälestajad? Ta vaatas mu otsa nagu tema ees seisis tulnukas. Olen mänginud bändides aastast 66. Pool sellest ajast ei ole olnud sellist aparaadi ja olid laivid, olid lindistused ( mis kõlavad tänapäevani ). Ei kujuta ette, et ERSO muusikud enne kontserdi häälestaksid oma pille häälestajaga.
Re: Kitarride häälestamine
khm-khm, mõistagi oli siis rohi ka rohelisem jne;) Kui nööril on 1 ots on tal ka teine, vana merakrau ütleb kindlapeale, et "vot purjelaevad, need on nee köikse öigemad laevad", sellegipoolest on sedasorti alused minevikku jäänud. Paralleele võib tuua mistahes tegevusalast, tehnoloogia ja tehnika areng on võimalikuks,lausa igapäevaseks teinud meile palju asju millest veel 20a tagasi võisid unistada ainult väga julged visionäärid.aasta66 kirjutas: Olen mänginud bändides aastast 66. Pool sellest ajast ei ole olnud sellist aparaadi ja olid laivid, olid lindistused ( mis kõlavad tänapäevani ). Ei kujuta ette, et ERSO muusikud enne kontserdi häälestaksid oma pille häälestajaga.
Minu esismene kitarrihäälestaja oli osutiga seiko, 1994a. Vaieldamatult oli see väga pikk samm edasi, eriti kui meenutada, mis valu ja vaev oli Leningradi 12-keelset häälestada, mission impossible ma ütleks. Tunnistan, et olen minetanud oskuse kuulmise järgi kiirelt pill häälde panna, aga ma ei leia, et see eriti suur kaotus oleks. No kellel on täna vaja odaga karu tappa!? Kahtlemata on teatud asju milleks otsene vajadus puudub põnev teha aeg ajalt, kahju et tänapäeval enam telegrammi ei saa saata postkontrist, marki ja kirjaümbrikke on õnneks veel saada. Vana hea paberajaleht näikse ka olevat väga hea tervise juures:)
antti
Re: Kitarride häälestamine
Ma küsiks aasta66 käest, kuidas toimid järgmises olukorras: sul on vaja lavale minna, enne sind käib seal lärm, olgu selleks festivalil eelmine bänd või kuskil pubis-ööklubis vali plaadimuusika. Variant, et paned pilli mitu tundi varem häälde ei toimi, kuna temperatuurikõikumised muudavad häälestust. Lähed WC-sse häälestama? Võimalik on, aga milleks elu keerulisemaks teha-kogu maailmas ka tipptegijad kasutavad laval häälestajaid ja paljudel on seesama BOSS TU-2, mis minulgi. Milleks minna tagasi kiviaega?