See on taanlaste T-REX. Mul on jäänud mulje, et nad on kuidagimoodi seotud ka firmaga TC ELECTRONIC. Igatahes on tegu väga soliidse ja korraliku tootjaga ning T-REXi pedaalid on kõrgelt hinnatud, nii kasutajate arvamuste, kui ka hinnasildi järgi otsustades.
Mingi aeg tagasi siin aga ilmus nende tootevalikusse natuke lihtsam ja soodsam seeria - TONEBUG. Algul ma suhtusin sellesse mõneti skeptiliselt, et küllap on tegu mingi Hiinas tehtud odavama alternatiiviga Euroopa põhitoodangule.
Nüüd aga, kui mul tekkis vajadus reverb-pedaali järele, jäi just T-REXi reverb silma, kui üks asjalikumaid. Kuna ma ei oota live-reverbilt mingeid keerulisi parameetreid, ega kümneid eri reverbi-tüüpe, pigem olgu kõik lihtne ja lakooniline, kuid samas kvaliteetne, siis tundus T-REX selles osas täpselt see õige.
Mida siis nüüd saan öelda?
Alustame taas välimusest - nagu pildiltki näha, on tegu tõeliselt nunnu retro-pedaaliga. Väga kaunis disain! Pedaal on metallist korpusega ja soliidse kaaluga. Kui pildilt võiks jääda mulje, et see oleks nagu pisemat sorti "nalja-pedaal", a la Danelectro asjad, siis see mulje on petlik - TONEBUG REVERB on Bossi pedaalidest hästi nõksu lühem, samas jälle pisut ka laiem. Seega on tegu väga toeka ja tõsiseltvõetava asjaga. Jalglüliti on potekatest parajalt kaugel, lisaks veel kaldu ka, seega on sisse-välja lülitamine väga mugav.
See ei ole true bypass pedaal. Tõsi, reverb-pedaalilt, mis peamiselt ju mõeldud nagunii kogu aeg ON-asendis olema, oleks seda ju liigne eeldada ka.
Potekaid on siin kaks - DECAY, mis määrab kaja pikkuse ja DEPTH, mis määrab reverbi hulga. Kui DEPTH potekas on nullis, siis kuuleb ainult kuiva kidrat, kui aga DEPTH põhjas, siis on kidra üsna reverbi uputatud.
Potekad liiguvad soliidselt ja sujuvalt. Norida tahaks aga nuppude kallal - kuigi need on sama nunnud, kui kogu pedaal ja sobivad pedaali üldise kaunilt kujundatud disainiga, siis nuppude peegelpinnalt on praktiliselt võimatu välja lugeda, mis asendis potekas on. Seal olevat musta täpikest näeb ainult väga õiges valguses ja väga õige nurga alt vaadates. Laval seistes aga … unustage ära!
Reverbi tüüpe on siin kaks - SPRING ja MODERN. Esimene on siis vedrukaja emulatsioon, teine meenutab mulle HALL-tüüpi reverbi. SPRING on väga hea! Mul on olnud kaks päris füüsilist vedrukaja sisaldavat võimendit ja see T-REXi pedaal teeb igati adekvaatset vedru-häält. Sai siin võrreldud ka Bossi spring-emulatsiooniga FRV-1 ja T-REX tundus minu jaoks loomulikuma ja huvitavama soundiga.
MODERN mulle aga nii palju ei meeldi - nagu öeldud, meenutab see HALL-tüüpi reverbi ja pigem on see selline "dark hall". Viimane aga pole just minu eelistus. Mis muidugi ei tähenda, et MODERN oleks kehv. Vastupidi, mõlemad reverbid on igati naturaalse hajumisega ja neis pole häirivaid digitaalseid "tininaid" ega kuuldavat loopimist.
Mugav pole aga see, et algoritmid on potekate osas erinevas suhtes - kui näiteks keerad SPRING-rezhiimis soundi kenasti paika, siis MODERNi peale lülitades on ikka reverbi kõvasti liiga palju ja see kajab liiga pikalt ka.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ega ühelt kitarri reverb-efektipedaalilt mingit väga ahhetama panevat tulemust oodata ei maksa - erinevalt mõnest butiigi-analoog-draivist, on ju reverb-pedaal samasugune digitaalne soft, nagu need ka arvutis jooksevad ja peamine on pigem, et see digitaalne soft on sul seda reverbi-pedaali omades kenasti alati livedel kaasas ja olemas. Ja et see oleks võimalikult kvaliteetses karbis.
Kõike seda TONEBUG REVERB kindlasti on.