Casio või Yamaha-kumb süntesaator on parem.

[Marchrabbit]

Kui läksin omale süntesaatorit valima olin kindel,et soovin osta Casio pilli. Eriti hea oleks veel olnud vilkuvate klahvidega. Käisin kahes Taru vanalinna muusikariistade poes.Ühes olid pillid kallivõitu ja ei saanud kaubelda ,teises ei olnud jälle minu hinnaklassi pille olemaski. Oli 1700 eek maksev ja siis juba üle 5000 eek. Lõpuks ,enne kojusõitu põikasin sisse kolmandasse poodi,mis asub seal Jaani kiriku kandis. Oli peaaegu sulgemise aeg,aga naismüüja oli väga abivalmis ja seletas põhjalikult . Tema ütles nii,et nemad üldse enam Casio pille ei müü,kuna Casiol tegelikult korralikke profipille pole. On nagu rohkem lastepillid. Yamaha seevastu pakub väga head valikut algajast kuni profi pillideni välja. Lisaks on ka odavamatewl Yamaha pillidel kasutatud mõningaid profipilli lahendusi ja kõla on samuti Yamahal oluliselt parem,kui Casiol. Kuna pakuti ka väga häid maksetiungimusi ja hinnasoodustust,siis ei olnud mul enam südant ära öelda ja võtsingi Yamaha PSR E313 aparaadi kaasa.
Vilkuvatest klahvidest soovitas see müüja ka loobuda,kuna need rohkem segavad ja pidurdavad õppimist,kui neist abi on. Nüüd tunnistan,et see on väga õige nõuanne. Mida teie kostate sellise võrdluse peale? Kumb sütesaator on siis tegelikult parem? Mina oma valikut ei kahetse ja kiidan hea sõnaga Liivamäe Grupi müüjat.

[hall kass]

Mu tuttaval on üks Yamaha odavama otsa sünt, PSR-E213, ja pean tõdema, et minu Casio ctk800 teeb mõne koha pealt sellele ära. Minu pillil on nimelt klaverihelisid rohkem (ja osad neist on tükk maad loomutruuma kõlaga, üldse on mu süntekal saunde rohkem), ka on sel puutetundlikud klahvid, mis tuttava Yamahal puuduvad.

Teisalt, tõsi on see, et mainitud Yamaha on tiba lihtsam, tal puuduvad need kellad ja viled, mis minu pillil eksisteerivad ilma, et ma neid kasutaks Oleks sel Yamul ka puutetundlikud klahvid ja klaverisounde tiba rohkem (sest just klaverisaundidega ma kõige enam armastan jämmida), oleks täitsa okei riistapuu.

Muidugi neid nüansse on veel, aga ma hetkel ei viitsi pikalt jahuda.

[Marchrabbit]

PSR E212 ongi vist kõige lihtsam ja odavam Yamaha sünt ka. Samas läheb Yamaha pillide valik tõesti päris lihtsatest pillidest kuni profiinstrumentideni välja. Jube hea pidi olema istuda lihtsama Yamaha tagant keerulisema taha,sast menüüd ja nupud ion sarnase asetusega. Casiol vist ikka nii head pilli valikut pole. Samas,kui Casio saund on loomulikuma kõlaga,siis ei saa seda ikka niimoodi maha teha küll.Palju sõltub muidugi ka kõlaritest,mis pilli küljes on.

[raen]

Saagem õigesti aru - kõikide firmade odavama otsa pillid on primitiivsed, pigem lapse mänguasjad ja ammendavad ennast kiiresti. Aga polegi ju alust neist midagi enamat oodata, sellisena nad on loodud ja oma hinda kindlasti väärt. Kui aga võrrelda Yamahat ja Casiot, kui firmasid üldisemalt, siis minu silmis on kindel pluss Yamaha poole peal. Kui Casio on minu jaoks ikkagi pigem ( küll kindlasti väga tubli ), käekellade ja taskuarvutite tootja, siis Yamaha haare muusikariistade vallas on kõvasti ambitsioonikam. Ehk siis, Casio jaoks on see sünditootmine pigem põgus kõrvalharu, Yamaha aga võtab asju palju tõsisemalt.

[Marchrabbit]

Seda Raeni viimast lauset rõhutas ka minule pilli müünud inimene. Lisas ka veel seda,et Yamaha peab pidevalt tootearendusega tegelema,sest profipillide alal on konkurents palju tihedam. Yamaha pidi ka mitmeid profipillide jaoks välja töötatud uusi lahendusi kasutama ka odavatel pillidel. See annaks justkui eelise Casio ees? Samas on odavamatel Casio pillidel olemas USB pesad ja mälupulga pesad,mida odavatel Yamaha pillidesl pole.

[Project X]

Muide tasuks vaadata Casio vs Yamaha puhul pillide polüfooniat. Ma ei tea kuidas praegu on aga vanasti casio ei suutnud üle 32 või isegi 24 noodi korraga maha mängida. Yamahal võiks olla odavamatel pillidel mingi 32 või 64.
Samas ei maksa odavama otsa pille väga maha teha. Ise alustasin Casioga ja suht ok pill oli isegi tegelikult. Pisike soundide modimise võimalus oli ka täitsa olemas ja hiljem netist ülevaateid lugedes tuli välja, et analoog helid olid casiol suht head (ise ma ei osanud seda sel ajal väga hinnata).
Kui jutt on säästusündist siis tasuks igal juhul vaadata kummal pillil on rohkem võimalusi. Iga pisiasi loeb. Soundide osas tegelikult väga suurt vahet ei olegi.

Samas kui eelarve on mingi 5000 krooni siis võiks vaadata ka kasutatud pillide poole. Ise müüsin Roland XP50 5000 krooniga maha ja tegemist oli ikka tõsiselt korraliku ja väärt pilliga...tunnen isegi puudust sellest.
Võib leida veel teisigi vanema aja pille sama raha eest. Korg N264, Korg IS40, Korg PA50, Roland EXR5 võiks ka saada juba 5000 krooniga kätte või EXR3, natuke kaevamist ja Roland Juno D võid saada mingi 5000 krooniga.
Laiemalt tasuks vaadata asja

[Marchrabbit]

Selle küsimuse tegin siia puhtalt uudishimust,et mida nendest kahest nimest arvatakse.Tuleb välja hoopis,et KORG ja Roland on tõsised profipillid. Nagu ka Project X eelpool kirjutas ostsin minagi õppimise jaoks odava pilli. Plaan on selle peal endale pillimäng enam vähem selgeks õppida. Siis oskaksin kindlasti kõrgema tasandi pilli paremini valida ka. Kui Tartus seda pilli valimas käisin,siis üritas üks mees mulle juba Yamaha Tyros-e viimast tippmudelit ka pakkuda. See ei tundunud küll eriti arukas mõte,sest ma polnud veel pilli üldse katsunud oma elus. Nii et algajale õppimiseks sobivad odavad süntesaatorid küll. Või päris odavad ikka ei sobi?

[Seidy]

muidugi sobivad. nagu ma aru saan siis tähtis pole ju esialgu sound vaid mängima öppimine? tyrosest kirjutasin oma foorumis ka kuskil mingi jupi (kopipeist):

Algselt postitas: Henrik
käisin just mingi kuu aega tagasi Jazzkaarega seoses kooli kaudu kuulamas Napoleon Madox'it. siis mingi vend seal pausi ajal tuli ja demostreeris uut Tyros kolme...
Isegi koos nende mega ja articulation soundidega (keegi vöiks seletada, mis poolest need üldse erilised on?:P) jättis väga nadise mulje igastahes. Hääle harmoniseeria oli suht plekine ja kohati tükkis minuarust... meenutas kvaliteedi poolest sama, mis mu kidra effektipedaal.

kui rääkida veel profisüntidest siis tahaks omaltpoole ära mainida kindlasti:
http://www.access-music.de/ Virus
http://www.moogmusic.com/products/ Moog
http://www.davesmithinstruments.com/ Prophet
http://www.nordkeyboards.com/ Nord
Tõsi, ükski neist ei ürita järgi teha kitarre, viiuleid vöi muid päris pille (muidugi mingi aja kruttimise peale on vöimalik see), vaid rohkem sellise elektroonilse muusika tegemiseks. Pluss pool on aga see, et sa saad alustade soundide keeramisega ise otsast peale. Aga sinna on aega, ennem vaja pisut mängimist öppida ja siis möelda, mis stiiliga edasi tegeleda ja siis millist pilli osta.

[Marchrabbit]

Eelmises postituses oli vihje selle kohta,et korralikud pillid ei püüa kõiki päris pille järgi teha. Tasapisi harjutades olen märganud ,et mõndade pillide sounde ei saa lihtsalt süntesaatori peal normaalselt mängidagi,kuigi nad justkui kõlaks küllaltki tõetruult. Ma pean silmas näikteks naturaal kitarri soundi. Klahvpilli ja kitarri mängimise tehnika on ju nii erinev. Keelpilli keeled pannakse ju helisema hoopis teistsuguse liigutusega,kui klahvi vajutamine. Sekllest peaks tekkima ka erinevad noodipikkused jne. Võibolla ei ole siis mõtet algajal pillimehel üritadagi kitarrisoundi süntesaatori peal normaalselt kõlama saada,kuna see ei saagi normaalselt kõlada?

[Seidy]

minuarust on kitarrisoundide loosse tegemine süntesaatoriga ajaraiskamine. lihtsam (ja ka kasulikum) on vötta endale paar päeva ja öppida ära lihtsamad akordid kitarril, mis ei vöta üldse palju aega.
äärmisel juhul kasutaks loos siis sämplereid, kus juba akordid helifailina salvestatud (päris kitarrist) on aga see on samuti suht mötetu. kui aega/tahtmist pole kitarri selgeks öppida vöi kedagi enda eest mängima kutsuda siis jääb järgi veel arvuti, kus on näiteks Virtual guitarist'i nimeline plugin.

muuseas ma öösel mötlesin selle teema peale ja tuli pähe, et ka selline variant on olemas, et ostad endale midi klaviatuuri ja ostad endale näiteks V-machine nimelise karbi, mis jooksutab VST pluginaid. tömbad internetist endale plugina, teed arvutis oma soundid valmis, lased koos pluginaga V-machine peale ja jääb üle veel ühendada klaviatuur ja audio output. sellesmöttes, et sellega saad alati oma sounde muuta, uusi pluginaid katsetada ja livet teha. möned mängivad ka läppariga lives aga seal on jällegi kokkujooksmise oht... V-masina puhul ei tohiks seda juhtuda.