DigiTech tuli aga 2007 aasta kevadeks välja uue lähenemisega asjale. Turule ilmus Vocalist Live2.

See on seade, mis tunneb ära kitarril mängitavat harmooniat ja vastavalt sellele "laulab" juurde taustahääli. Võlu seisneb aga selles, et mingit eelprogrammeerimist pole vaja, kogu asi toimub reaal-ajas. Masinale pole tarvis ette teatada, mis lugu ja mis helistikus. Lihtsalt, mängid kitarri ja laulad. Kui vajad taustahääli, vajutad pedaali. Tarkvara on piisavalt nutikas, et ära tunda ka väga keerulised akordid. Ka protsessor on igati kiire, ning saatehääled ei hiline ka kiiremate käikude puhul. Sünteesitud vokaali loomulikkus on, nagu sünteesi puhul ikka - piisavalt originaali varju keeratuna petab igati ära.
Nii, et igati asjalik idee! Aga ...
... kui aparaadi esimest korda kätte võtsin, tunnetasin kohe, et lõhnab odavalt. Korpus on küll suuresti alumiinium-plekist ja ainult küljed on plastmassist, aga üldmulje jätab mänguasja tunde. Põrandale asetades jäi aparaat kiikuma - korpus seega kõver. Pisiasi, aga häirib.
Pedaalid on tüüpilised odava multiprotsessori vaimus - kui oled harjunud korraliku rauast lüliti "klõnksuga", on sellist plastmassist pedaali üsna vastik vajutada. Pistikupesad on igati tõsised Neutrikud, aga fantoomtoite nupp on ebaõnnestunud koha peal - see asub täpselt mikrofoni sisendpesa kohal ja kuna lüliti pole mitte füüsilise fikseeringuga, vaid nn."triger tüüpi", siis lülitad enamvähem alati koos mikri ühendamisega ka kogemata fantoomi sisse. Mis ei pruugi alati kurja teha, aga tüütu on küll.
Aparaat pakub juurdelaulmiseks maksimaalselt kahte häält - valikud on "terts kõrgemalt", "kvint kõrgemalt", "terts madalamalt", "kvint madalamalt" ja lisaks veel "unisoon". Aparaat pole muidugi talle ette antud intervalli järgimises jäik, vaid hääl liigub vastavalt olukorrale ja vajadusele. Mulle, kui madalale meeshäälele, aparaadi veelgi madalamalt võetud taustahääled ei sobi, "unisoon" tundus ka suht mõttetu. Kes harmoonia teooriat on õppinud, see teab, et on intervalle, mis kõlavad paremeni kokku, kui teised. Kvindile, kvardile või oktaavile tasub alati eelistada tertsi või seksti. Seega on igati mõistetav, et "terts kõrgemalt" kõlab ka sellel aparaadil paremeni, kui üksinda "kvint kõrgemalt". Mõlemad koos kasutatuna annavad muidugi juba päris täiusliku harmoonia, aga vähemalt minu jaoks läks asi liiga paksuks ja keemiliseks. Seega, ainuke reaalselt kasutatav funktsioon on "terts kõrgemalt". Nii, nagu ka inimese lauldud taustahäältega, ei sobi ka automaadi backvokaalid mitte iga loo juurde. Kus ikka meloodia liigub väga keeruliste hüpetega, läheb ka backvokaal raskesti jälgitavaks. Aga näiteks laulus "Amarillo" see "shallal-laa ..." koht on aparaadi leivanumber.
Efektid? Nad on olemas, on lihtsalt kasutatavad ja suht mõttetud. Ehk siis, sügavalt digitaalsed, keskpärase kvaliteediga ( reverb lisaks kõigele veel mono! ) ja ainult ruumi raiskajad. Kui kompressorit peale keerata, tõuseb oluliselt ka väljundnivoo, seega peab olema väga ettevaatlik, et midagi kogemata vilesse ei aja. Väljundid sahisevad üsna häirivalt ja kusjuures sahin tõuseb hüppeliselt, kui efektid välja lülitada. Võrdlesin ka, kas vokaali sound läbi Vocalisti ( efektid ja harmoonia välja lülitatuna ) erineb palju soundist, mis otse pulti võetud. Tulemus oli masendav - Vocalist imeb soundi ikka täiega! Ilmselgelt jookseb signaal, nagu kehvematele digiplokkidele omane, kogu aeg läbi digiosa ja mingist "true bypassist" siin juttu pole.
Küll on aga tuner igati tubli - kiire ja täpne isegi akustiku puhul. Samas, tuneri sisselülitamine toimub väikese klõpsuga, ilmselt mingi relee abil. Kui vastupidav selline relee on livedel, on suur küsimärk.
Kokkuvõtteks - on kurb, et nii hea idee on nii viletsa teostusega ära solgitud.

Kusjuures hind, 330 EUR, polegi nii väga odav ...