Viimasel ajal olen hakanud rohkem oma sünti näppima, püüdes pihta saada klaverimeloodiate olemusele. Tekkis küsimusi.
1) Kui pole klaveriõpetajat leida-siis kust saaks eestikeelset kirjandust klaveri õppimise kohta ja kui seda on, siis milliseid teoseid soovitaksite teie? Muusikakooli praegu astuma ei hakka vist-olen oma vabast une- ja muust reziimist sõltuvuses ega saa kellaga läbi
2) See ehk on klaveriõpikutes kirjas, aga ma olen kärsitu;) Nimelt: mille jaoks on klaveril klahvid eri värvi? Ja siit edasi...
3) Kas ainult mustadel klahvidel mängitud meloodiaid saab mängida ka ainult valgetel klahvidel nii, et heli omadused (tämber jne) ei muutuks? Näiteks panen siia ühe melo, mille süntekat näppides avastasin ja Fruity´sse ümber panin:
http://www.zone.ee/DJ_Elf/piano/
Meloodia on mängitud vaid mustadel klahvidel-kes selles veenduda soovib, selle jaoks on seal ka flp fail (muidugi neile, kes Fruityt kasutavad)-, kuid kas saaks selle melo ilma heli muutmata ümber tõsta valgetele klahvidele?
Kas saab seda melo ka näiteks kombineerida mingi valgetel klahvidel mängitud meloga? Nimelt ei leidnud ma ühes Fruity all tehtud katsetuses võimalust bassi valgete klahvide alla seada, vaid pidin sellegi mustade klahvidega ära mängima.
Klaver-harjutamine ja muud küssad selle kohta
Moderaator: Moderaatorid
Eks neid ole läbi aegade omajagu koostatud. Millised just hetkel poes müügil on, ei tea. Mine vaata näiteks Wilde raamatupoodi!kust saaks eestikeelset kirjandust klaveri õppimise kohta?
See on selleks, et kui ei viitsi enne klaverimängu käsi pesta, siis mängid ainult mustadel klahvidel ...mille jaoks on klaveril klahvid eri värvi?
Ok, väike nali ...
Tegelikult sai see valge-musta-klahvi värk alguse isand Bachist ( aastat, krt tõesti peast ei mäleta ... ), kes jagas oktaavi 12-neks võrdseks vahemikuks e. noodiks. Seda nimetatakse siis "hästi tempereeritud klaviiriks". Sellist häälestust kasutatakse tänapäeval kõikide fikseeritud noodikõrgusega instrumentide juures - klaver, orel, vibrafon jne. Ja see süsteem on ka kaasaegse muusikateooria aluseks. Samas on aga selline ( täpne ) nootideks jagamine kompromiss. Häda on selles, et sedamoodi jaotatud noodid ei kõla kõikides olukordades mitte päris õieti. Näiteks, kui meloodia liigub ülespoole SI`st DO`sse, siis peaks loomupäraselt see SI kõlama natuke kõrgemalt, kui see tänapäevases 12-pooltooni süsteemis on. Ja teisalt, sealtsamast DO`st allapoole liikudes peaks järgnev SI noot kõlama veidi madalamalt, kui see näiteks klaveril on. Vahe on muidugi nüanssides, aga täiesti olemas. Kui oktaav koosneks näiteks 24-st noodist, oleks asi märksa täpsem. Aga kes see sellist klaverit mängima õpiks ...
Seepärast ongi nii, et kõikide nende pillidega, kus helikõrgused pole jäigalt fikseeritud, mängib muusik alateadvuslikult ( toetudes oma muusikalisele kuulmisele ) märksa rohkem erinevaid noodikõrgusi, kui neid klaveril on. Hea laulja, viiuldaja või ka soolokitarrist kõlavad alati palju loomulikumalt ja "õigemeni", kui seda on klaveril mängitud meloodia.
Aga vastuseks sinu küsimusele - klahvid on erinevat värvi selleks, et oleks silmaga mugavam vahet teha. Kuna aga klaver on juba ajalooliselt väga tihedalt seotud ka muusikateooriaga, siis tähistavad mustad klahvid ka pooltoone. Mis ei tähenda, et need ei võiks näiteks sinist värvi olla ...
Kuivõrd ( nagu eespool juttu oli ) on tänapäevane helisüsteem jaotatud võrdsete vahedega nootideks, siis pole tõesti matemaatiliselt mingit erinevust, millises helistikus lugu kõlab. Tõsi, kuna erinevad helistikud liiguvad erinevates helikõrgustes, siis inimene tajub neid erinevalt ja siit tulevad küll kuulaja jaoks vahed sisse.Kas ainult mustadel klahvidel mängitud meloodiaid saab mängida ka ainult valgetel klahvidel nii, et heli omadused (tämber jne) ei muutuks?
Nootide omavahelised suhted erinevates helistikes aga ei muutu, seega võid vabalt asja valmis nikerdada näit. C-Duuris ( st. ainult valgetel klahvidel ) ja pärast pianorollis lohistada kogu kupatus misiganes helistikku.