Usun, et kõik, kes me siin foorumil külas käime, oleme rohkemal või vähemal määral seotud kas siis muusika tegemise või vähemalt aktiivse kuulamisega. Eduka kuulamise ja kuulmise eelduseks on mõistagi normaalselt funktsioneerivad kuulmisorganid. Üldiselt loetakse inimese kuulmisdiapasooniks 20 Herzi kuni 20 kiloHerzi. Tegelikult on see riba suuremal osas inimestest, eriti kõrgemate sageduste osas, siiski märksa kitsam. Elu jooksul lihtsalt kuulmine "kulub" ja see algab tavaliselt nende kõige kõrgemate sageduste "kadumisega". Seega - väiksed lapsed kuulevad enamasti paremeni, kui need, kel aastaid rohkem. Aga oma kuulmise enneaegses "kulumises" on peamiselt süüdi ikka kõrvade omanik ise ja seda enamasti lihtsalt teadmatusest, et näiteks müra hävitab kuulmise kindlalt, paratamatult ja kahjuks ka pöördumatult.
Mul pole muidugi selles vallas mingit teaduslikku kraadi, aga kuna musa, selle tegemine ja kuulamine mind huvitab, siis olen ka kuulmist omal käel uurinud. Põhimõtteliselt on asi nii, et inimese sisekõrvas on kuulmisnärvid nagu väikesed karvakesed. Kui tuleb mingi normaalsest kõvem helilaine, siis need karvakesed lamanduvad ( nagu vili suure tuule või paduvihma käes ). Kui müra on vaibunud, siis hakkab tundlikkus tasapisi taastuma ja umbes 24 tunni möödudes peaks kuulmine olema jälle endine. OK, ühekordne selline retsimine vaevalt, et mingeid tõsisemaid tagajärgi kaasa toob, teisalt aga sõltub kõik ka selle müra tugevusest - kahuripauk võib ka hetkega jäädavalt kurdiks teha. Aga kui taluvuse piire testida sagedasti, siis ei maksa imestada, kui asi hakkab mõjuma.
Üks kindel meetod oma kuulmist hävitada, on kestvalt ja valju volumiga kasutada kõrvaklappe. Häda on selles, et kui kuulata musa läbi kõlarite-monitoride, siis tunnetab inimene helitugevust paremeni ja märkab liigsest tugevusest hoiduda, aga seda powerit, mida kõrvaklapp tekitab kuulmiskäigus, on vägagi keerukas ohutus piiris hoida.
Milles aga minu jutu mõte - esiteks, muusikasõbrad võiksid ju olla huvitatud sellest, et kuulmine säiluks ja teiseks, keskmisest valjema muusika kuulamine ja selle tegemine on ka müra, mis kahjustab kuulmist samavõrd, kui näiteks saekaatris töötamine. Seega - muusikud, nii stuudios kui ka laval, kuuluvad riskigruppi, kelle kuulmise nüristumise oht on ülimalt tõenäoline. Irooniline - just muusikud on ju need, kellele kuulmine on nii oluline!
Siin on mitmeid erinevaid meditsiiniliselt tõestatud käsitlusi helitugevuse ja selle mõjusfääris viibimise aja pikkuse kahjulikkuse kohta, aga rusikareegel on, et igasugune keskkond, milles sa pead kaaslasega vestlemiseks häält tõstma, kahjustab kuulmist. Nii, et suvaline linnatänav tipptunnil, rääkimata siis õhtusest pubist või ööklubist, jätab oma jälje. Kindlasti mitte hetkega, aga see kõik kumuleerub ja kuulmine nüristub tasapisi aga vääramatult. Üks esmaseid märke, et kuulmisega on midagi toimunud, on nn "tinnitus". See on siis näiteks sahin kõrvades, vilin, undamine jne. Siin on palju erinevaid variatsioone ja rohkem on seda märgata vaikses keskkonnas, näiteks enne uinumist. Usutavasti on iga ööklubis käinu kogenud vastu hommikut voodisse minnes kõrvades vilinat. "Algajal" kaob tinnitus enamasti järgmise päeva jooksul ära, aga pidev ja kestev tinnitus on kindel märk sellest, et kuulmine on kahjustunud. Nii, nagu meditsiin ei suuda taastada rikutud kuulmisnärve, ei osata ka tinnitusega võidelda. Tõsi, tinnitus võib ise ära kaduda, nõrgeneda või ka tooni muuta ( see muidugi ei tähenda, et ka kuulmine paraneb ). Nagu olen lugenud, on suurem osa maailma tippmuusikutest tinnitusega kimpus. Ja kuulmisprobleemidega samuti - Phil Collins meenub ehk esimesena, Al DiMeola on tunnistanud, et loobus elektrikidra mängimisest ja pühendus akustilisele, et kuulmist säästa jne.
Nii, et kes veel ei teadnud, siis võtku teadmiseks - keskmisest valjem heli teeb sinust nürmiku. Selles osas immuunseid inimesi ei ole.
Kuna aga mitte kõigil pole võimalik metsavahi ametit pidada, või töötada näiteks raamatukogutädina, siis on välja mõeldud rida kuulmiskaitsevahendeid. Mina leidsin väga hea valiku näiteks siit - http://www.earplugs.de/
Olgu suure saladuskatte all öeldud, et ma kasutan livedel pea-aegu alati neid filtreid - http://www.earplugs.de/Cont/Plugs/MusicSafe-III.asp .On tõesti suht mugavad kanda ja kuna erinevalt näiteks tööriistapoes müüdavatest vaht-troppidest pole need mitte 100% hermeetilised ( filtritel on see imepeenike kanal ), siis ei tekita need nii suurt eraldatuse tunnet ja ei sega näiteks laulmisel nii palju. Need on ka suhteliselt võrdse summutusega kõigi sageduste suhtes, igatahes paremad kui suvalised "treiali tropid". Kollased filtrid värvisin markeriga mustaks, sabad lõikasin veidi lühemaks ja kõrva asetades on need praktiliselt märkamatud.
Kogu perfomance on aga minu jaoks oluliselt vaiksem, ma kuulen ka kõlarite vahel olles ette minevat soundi puhtamalt ja koju minnes olen oluliselt vähem väsinud.
Siia lõppu ka üks kuulmis-test. Tõmba see endale alla ja pane kõrvaklappides vaevukuuldavalt mängima. Vaheldumisi vasakus ja paremas kanalis kõlavad toonid alates 6-st kiloHerzist kuni 13-ne kiloni. Kas kuuled kõiki võrdselt?
http://www.vaikene.net/raen/musa/sagedused.wav
