Häälestajaid on sadat erinevat sorti, vanemad mudelid on poolmehaanilised ja kasutavad seierit, uuemad tavaliselt on kas LCD ekraaniga, või tulukestega ja tavaliselt on ka igal kidra multiprotsessoritel häälestaja funktsioon olemas. Viimasel ajal on üha rohkem ka näiteks akustiliste kidrade eelvõimenditesse hakatud sisse ehitama häälestajaid, mis on tõesti väga mugav.
Kõik need variandid võivad toimida täitsa ok-lt, aga tuleb arvestada, et üldjuhul on tavaline häälestaja ikka üsna ebatäpne. Näiteks üks tuntumaid ja levinumaid pedaal-häälestajaid Boss TU-2 annab täpsuseks vaid +/- 3 centi. Ja ega teised palju paremad pole. Sageli on ka probleeme träkkimisega - häälestaja ei reageeri piisavalt kiiresti, või siis ei taha üldse nooti ära tunda.
Aga on ka olemas vingemaid riistu - http://www.petersontuners.com
Siit leiab juba häälestaja, mis annab täpsuseks 0,1 centi. Pluss siis veel igast ägedad võimalused alternatiivseteks häälestus-skeemideks jne. Paraku on aga Petersoni häälestajatel, nagu netist lugeda saab, tõsiseid probleeme töökindlusega. Mis on nende riistade kopsakat hinda arvestades väga kurjast.
Ühest kitarristide foorumist sain aga sellise vihje - http://www.turbo-tuner.com
Tegu siis korraliku Made in USA toodanguga ( erinevalt Petersonist, millest ka siis ilmselt nende kvaliteediprobleemid ) ja häälestajale lubatakse ka kestva kasutamise järel täpsust +/- 0,2 centi.
Väike "aga" on selle firmaga - vähemalt minu otsingud küll euroopas seda kaubamärki ei leidnud. Aga tühja kah, dollar on ju praegu odav nagu lepaleht, mis ta siis maksab mul otse USA-st tellida, eksju?
Ja see tellimine käis tõesti väga ladusalt - korralik ingliskeelne asja-ajamine ( erinevalt saksa netipoodidest, kus üsna tihti aetakse sinuga mingit saksa-inglise segakeelt ) ning täpne ja korrektne suhtlus. Ja kiire - vähem, kui nädalaga oli kuller ukse taga.
Aga häälestajast endast ka - mul siis see ST-200.
See pedaal on umbes-täpselt MXR pedaali mõõtu, ehk siis üsna pisike, aga rauast ja väga korralikult ehitatud. Ei oska kohe mitte millegi kallal norida.
True-bypass, seega ei saki häälestaja mingilgi määral tooni, kui parajasti on välja lülitatud. Toidet saab kas 9V patareist või adapterist. Tõsi, siin ei ole küljes lisa voolupesa, nagu seda on paljudel teistel pedaal-häälestajatel, et võtta toidet muudele efektipedaalidele.
ST-200 on tõesti väga asjalik ja täpne häälestaja. Eks alati võib vaielda, et kas selline täpsus-aste on, eriti live-situatsioonis, üldse vajalik. Julgen aga väita, et on küll. Pill saab ikka oluliselt paremeni kõlama ja ST-200 säästab su närve sellest, et häälestaja vilgutab nõutult tulukesi ja lõpuks pead ikka pilli kõrva järgi üle käima.
Ja töötab ST-200 väga lihtsalt - kui valgusdioodide "ratas" pöörleb päripäeva, on noot kõrge, kui vastupäeva, on liiga madal. Kui jääb paigale, on asi hääles. Mida kiiremeni pöörleb, seda "valem" noot on. Ja just sellises sujuvas monitooringus peitubki strobo-tüüpi häälestajate võlu - näed täpselt ära, kui kaugel sa õigest noodist oled. Erinevalt tavalistest häälestajatest, kus on ainult mingi kindel arv tulukesi, mis parimal juhul ütlevad sulle vaid, et "nüüd on pill ikka täitsa metsas", või, et "nüüd on enamvähem ok". ST-200 +/- 0,2 cendi täpsuse juures võid olla ikka täitsa kindel, et kui ratas on paigal, siis on pill täiesti hääles. Aga võid ka ratta jätta aeglaselt pöörlema, kui pole aega või vajadust päris täppisteadust taga ajada.
Kokkuvõtteks - väga ja veelkord VÄGA soovitan!
Üsna muljetavaldav on ka see "duell" - http://www.youtube.com/watch?v=8bY9H7ec6_0