Ja kitarristid pole siin mingiks erandiks. Suur osa kitarripedaale lepib 9 voldise patareiga. Mugav on küll, kui ei pea eraldi toidet neile külge ühendama, samas on aga vaja pidevalt jälgida, et patakas olulisel hetkel tühjaks ei saa. Küllap see on üks kitarristide õudusunenägudest, kus oled laval ja efektipedaali tuluke ainult hõõgub hämaralt. Häält muidugi ei tule ja varupatareid mõistagi kaasas pole! Sestap olen mina küll alati oma seadmeid läbi adapteri vooluvõrgust toitnud. Ühe pedaaliga pole hullu, aga kui neid juba mitu koguneb, siis hakkab see toiteadapterite kaasas tarimine-ühendamine tasapisi närvidele käima. Üldiselt peaks muidugi ühel korralikul adapteril jätkuma rammu ka mitu pedaali ära toita, aga siis pead vastavad ühendusjuhtmed hankima või ise valmis nikerdama. Ja siin võib ka probleeme tekkida - üritasin kunagi ühe Bossi adapteriga kahte Bossi pedaali toita ( reverb ja delay ), aga tagajärjeks oli väga häiriv müra. Ilmselt siis see "ground loop", millest erinevate pedaalide ühendamisel ikka räägitakse.
Märksa edevam on oma pedaalide arsenali toita mõnest spets toiteallikast. Üks taolistest on Dunlopi DC-BRICK.
Sellega saab korraga ära toita seitse pedaali, mis vajavad 9 voldist toidet ja lisaks veel kolm 18 voldist väljundit. Kokku kannatab BRICK kuni 1000 milliamprit, seega peaksid küll kõik asjad vooluga kenasti rahul olema. Ise olen ka täitsa rahul - vajalikud ühendusjuhtmed on asjaga kaasas. Hea on ka see, et erinevalt enamustest ( tavalistest ) adapteritest ei pane DC-BRICK`i adapter pikendusjuhtmes kõrvalolevat pistikupesa kinni ( on märksa kitsam ). Huvitav on nentida, et kui tavaline adapter läheb isegi ühe tarbija korral üsna kuumaks, siis BRICK ( nii adapter, mis läheb seinakontakti, kui ka haruklots ) püsib täiesti külm.
Küll on aga väga ebaõnnestunud see "power"-tuluke, mis haruklotsi keskel asub - see on erksinine ja nii valus, et ka päevavalges pimestab, rääkimata siis hämarast lavast. Teie õnn, et see siin pildi peal ei põle ...
