Vanast ajast oli mul olemas Bossi üks taoline pedaal, kuid pärast mõningat mängudel katsetamist leidsin, et see pole ikka see.Boss on füüsiliselt liiga pikk ja ühenduspistikud on tagumise otsa peal, mis omakorda nõuavad lisa põrandaruumi, aga seda mul pole. Ja veel, Bossi pedaali käik on liiga pikk ja ülemises asendis olles on pedaal liiga terava nurga all, seega on seda seistes natsa ebamugav kasutada.
Uurisin asja ja valisin siis välja hoopis sellise asja -
Esimene mulje on, et pole see pedaal nii väga "little" midagi - küll aga viiendiku võrra lühem, kui Boss ja samas märksa laiem. Kuna aga just pikkus oli mulle probleemiks ja et pistikud oleks külje peal, siis sobib Little Alligator mulle väga hästi. Teine mulje on, et see pedaal on üsna raske ja massiivne. See on aga hea. Ma ei kannata silmaotsaski õrnakesi plastmassist mänguasju, mis livedel kogemata valesti peale astudes purunevad, või kummuli lähevad. Tavaliselt on mul esinemistel kõige muuga muret ja pedaal lihtsalt PEAB olema vajalikul hetkel alati õige koha peal ja püsima nagu raudpolt. Ja seda kõike Little Alligator ka teeb. Füüsikareeglite kohaselt on võimatu sellel midagi puruks astuda. Kõik on ju rauast!
Erinevalt Bossi pedaalist, ei kasuta Little Alligator mitte füüsilist reostaati, vaid volüümi muutmine käib läbi optilise elemendi. Põhimõtteliselt käib asi nii, et ühel pool istub mingi valguse tekitaja, teisel pool fotoelement ja nende vahel liigutatakse siis pedaali abil filmilindi moodi asja, mis on ühest otsast läbipaistev, teisest aga mitte. Läbipaistvuse-paistmatuse üleminek on mõistagi sujuv. Nende kahe pedaalitüübi põhierinevus on see, et potekad kuluvad mingil hetkel ära ja hakkavad ragisema. Optilise variandi puhul aga otsest füüsilist kulumist pole, seega on nende eluiga, noh ütleme nii, igavene
. Küll aga räägib näiteks kitarri-guru Liivamäe Halvo, et potekaga pedaalid ei saki tooni, seda teevad aga optilised. Katsetasin siis mõlemat ja tõsi ta on - alligaator teeb soundi pisut kreemiseks, nagu tõstaks veidi madalaid ja kergelt vist kompresseerib ka. Boss on selles mõttes rohkem "aus". Samas on see mõistetav, et igal optilisel seadmel on see spetsiifiline "optiline sound", see võib siis lihtsalt meeldida, või mitte meeldida. Eks aeg näitab, kas hakkab pikapeale ajudele, või mitte.
Pedaali käik on alligaatoril aga oluliselt parem, kui Bossil - lühem ja tihe. Ja siin on ka suur põhimõtteline erinevus - Boss on mõeldud rohkem nagu volüümitugevuse paika ajamiseks, alligaator on aga ilmselgelt tiheda kasutamissagedusega live-efekt. Kui Bossil muutub heli tugevus suht sujuvalt, siis alligaatoril on üleminek üsna järsk, rohkem nagu on-off stiilis. Tänu sellele on aga kiiret tremolot teha märksa lihtsam ( Bossiga käis jalg vahel nagu voki peal üles-alla ).
Mõlemal pedaalil on olemas ka "minimum volume" potekas, millega siis saab määrata, kui palju ( või üldse mitte ) pedaal miinimum-asendis häält teeb. Kui Boss on passivne pedaal ( ei vaja toidet ), siis alligaator tahab kas patareid, või adapterit ( 9V DC )
Kokkuvõtteks - Boss, kui kaubamärk, on laiatarbekaup ja siit ka toodete valdav keskpära. Morley on aga "butiigi-kaup", iga toodet lihvitakse ja täiustatakse seni, kuni mitte kellegil kobisemist pole. Ja kui asjad kõrvuti paned, on see suhtumise erinevus "jalaga tunda"
PS. Väikese Alligaatori põhja alla on kirjutatud "Proudly Made in USA"
