Uurisin asja, ning valisin lõpuks välja selle -
Akai MPD16 on siis MIDI-controller, mis mõeldud eelkõige löökpilli-partiide programmeerimiseks, kasutades sõrmi ( mitte trummipulki jms ). Kokku 16 patja, ning kiirelt saab vahetada kahe panga vahel, seega võimalik korraga kasutada 32-e nooti - üks padi korraga ühe noodi küljes. Lisaks on veel slider, mille külge saab pookida sulle vajaliku MIDI-funktsiooni. Ja veel on olemas 4 nuppu :
-slideri aktiviseerimisnupp
-pankade vahetus nupp
-nupp mis jagab ühe ja konkreetse noodi kõigi patjade vahel, igal erinev fikseeritud velocity
-nupp, mis lülitab kõikide patjade tundlikuse nulli ( velocity alati 127 )
Külje peal on MIDI-OUT, toite pesa ja USB pesa. Komplektis olev USB kaabel on üsna lühike, sestap ostsin kohe poest asemele 1,8 meetrise. 40 krooni, mis seal nutta!
AKAI kodukalt tirisin uue utility ja draiverid, installatsioon käis libedalt ja kohe tundis arvuti ka USB-ga külge ühendatud MPD16-ne ära. Sonaris on nüüd MIDI-sisendi all võimalik valida, kas kasutan helikaardi MIDI-draiverit, MPD16-ne USB draiverit, või on mõlemad korraga taga. Katsetasin ja ei tuvastanud küll mingit erinevust draiverite vahel, mõlemad töötavad laitmatult. Mängu ilu peitub USB puhul aga selles, et MPD16 saab ka oma toite läbi USB, seega ei pea hakkama eraldi adapteriga mässama ( mida komplektis pole ) ega MIDI kaablit jagama ( reeglina on see ju MIDI-keyboardi taga ).
Tarkvara, mis kaasa tuleb, on väga mõnus ja lihtne kasutada. Ise määrad, milline noot millise padja all istub, millise tundlikusega mingi padi on, milline MIDI-funktsioon on slideril ja saad kõik ka mõistagi salvestada. Vaikimisi on MPD16-l meeles viimane seting.
Nüüd aga ebameeldivast - analoogseid vidinaid on turul teisigi, aga valisin AKAI just sellepärast, et see on väga vana ja kogenud taoliste "percussion controllerite" tegija. Peab aga tõdema, et MPD16 pole üldse mitte õnnestunud patjadega. Need on väga jäigad ja äkilise reaktsiooniga. Kui vaadata tavalist MIDI-klahvi, millega on suht lihtne tabada sobilikult tugevat sõrmelööki, siis siin on kõik palju keerulisem. Kui virutad kõvasti, siis saad velocity u 127, kui aga sõrmega veidigi hooletult toksad, siis on tulemus MIDI seisukohalt juba üsna nõrguke. Katsetasin enne seda ostu ka mitut BOSSI rütmimasinat ja nende padjad olid olulisemalt pehmemad aga samas vastuvõtlikumad. Olen siin päris mitu päeva suisa harjutanud MPD16-nel "mängimist", aga rahul ikka pole. Ometi on tegu asjaga, mis just sellise töö jaoks mõeldud ongi ja peaks kasutajat kõiges abistama!
Triger istub padja keskel ja kui löök satub serva peale, on tulemus enamasti null. Kuna löök peab olema suhteliselt tugev ja täpne, siis on sisuliselt võimatu mängida rohkemat kui kahte patja korraga.
Seega on tegu küllalt imeliku riistaga. Üksikuid lühikesi aga kiireid percussioni partiisid on sellega küll hea mängida, aga "trummarit, kes istub trummide taga" ( mida ma sellest riistapuust lootsin ) see küll ei võimalda.
Eks aeg anna arutust, aga praegu tundub küll suht mõttetu ost
