Mõned üldisemad mõtted selle RME helikaardi osas. Eks detailsemat ja tehnilisemat laadi infot oskab igaüks ise ka netist leida, tegu on ju väga populaarse kaubamärgiga.
Algselt sai see ostetud mu kodustuudio südameks, aga siis vaatasin, et kuna sel on olemas ka väga mitmekülgne virtuaalne digimikser, koos efektidega ( EQ, reverb ja compressor ), mis jooksevad helikaardi riistvaral, siis sai asja proovitud ka laval bändi mikserpuldina. On tõesti väga paindlik süsteem - enamvähem kõik ühendused ja suunamised, mida hing oskab igatseda, on võimalikud. Asja saab tüürida kas läpakaga, mis on USB kaabli abil helikaardiga ühendatud, aga olemas on ka iPadi äpp. Mina kasutasin seda teist varianti ja pole midagi öelda - kõik töötab veatult.
Aga omad miinused on ka. Kui MAIN-volumet saab keerata otse helikaardi pealt, siis kõige muu jaoks peab äpi kallale minema. Üsna tüütu on selleks pidevalt pendeldada fonode äpi ja RME-äpi vahel, eriti veel loo keskel.
Teiseks - kui näiteks vaadata MOTU asju, mida ka promotakse kui live-helikaarte, siis seal on ühenduspesad korralikult mutriga korpuse küljes. RME omad aga kinnituvad montaazhplaadile ja otsad lihtsalt ulatuvad läbi korpuse. See ei ole paraku lollikindel lahendus ja alles siin lugesin RME foorumist, et keegi oli suutnud USB-pesa lahti murda. On reaalne oht, et kui näiteks TRS-pessa lükata mõni pikem rauast Neutrik ja kogemata sinna küünarnukiga pihta minna, võib pesa montaazhplaadilt lahti murduda. Õnneks on esikülje mikrofoni-sisendid ja ka XLR-väljundid kinni kruvitud. Aga ikkagi on see minu arvates natuke liiga hell konstruktsioon laval möllu sees kasutamiseks.
Ja kolmandaks - see on muidugi ehk ka subjektiivne, aga kogu selle mikserpuldi ja efektide paindlikuse ja võimaluste juures kõlab soundi üldpilt natuke tuimalt ja steriilselt. Tavaline lihtne analoog-mikserpult on soojema soundiga.
Stuudios on aga RME muidugi kunn. Väga meeldib mulle ka DIGICheck tarkvarapakett, mille iga RME kasutaja saab endale tasuta allalaadida. Tegu on siis erinevate kellade-indikaatorite kogumiga - level, spectral analyzer jne. Asja mõte on, et kui nende pilt jookseb arvutiekraanil, siis protsessing toimub helikaardi DSP-l. Ja seda on kohe tunda - kõik on oluliselt vahetum ja kiirem, kui misiganes VST-plugin seda võimaldadab.
Ostsin lisaks ka kontrolleri. Väliselt on see väga soliidne ja ka paraja kaaluga, et mitte käe alt minema libiseda. Nupud on programmeeritavad ja hetkel on valikus 36 erinevat funktsiooni, millega siis RME tarkvara juhtida. Kahjuks ei saa selle kontrolleriga tüürida DAW-i. Pettumus oli ka, et kuigi nupud käivad soliidse klõpsuga, osutus ühe nupu kontakt natuke probleemseks - see tahtis kõvemat vajutamist ja ei töötanud mitte igal vajutusel. Kruvisin karbi lahti ja natuke liigutasin-õlitasin kontaktiplaati ning sain asja korda. Aga ikkagi miinuspunkt RME-le siit.
Ja veel - see ratas liigub küllalt raskelt ja tihedalt. Tänu sellele on see väga täpse sammuga, aga selleks, et ratast liigutada, peaks üles otsima sõrmelohu, sest ratas ise on üsna libe ja suvalisest kohast seda keerutada pole eriti mugav. Ilma peale vaatamata võtab õige koha leidmine aga natuke aega ja see on tüütu, sest tegu on asjaga, mille järele haarad sa väga sageli. Eks ma muidugi natuke norin sellega, aga fakt on, et Apogee samasugune ratas on mugavam.