Loudness normalize ja selle mõõtmine

Muusikast ja muustki ...

Moderaator: Moderaatorid

Vasta
Kasutaja avatar
raen
Autor
Autor
Postitusi: 1314
Liitunud: 17 Okt 2004, 18:33

Loudness normalize ja selle mõõtmine

Postitus Postitas raen »

Tundub tõesti, et mitukümmend aastat muusikatööstuses valitsenud "loudness war" hakkab nüüd läbi saama. Ehk siis, kuni viimase ajani oli kõigi eesmärk töödelda oma muusika võimalikult valjuks, et see konkureerivate laulude seas kuulaja tähelepanu suudaks võita. Nüüd aga, kuna üha rohkem on nii raadiotes kui ka teistes muusika-keskkondades kasutusele võetud nn "loudness normalize", ei sõltu enam failide algsest valjusest suurt midagi. Kõik lood töödeldakse muusikat edastava asutuse arvutis enne eetrisse laskmist nagunii ühevaljuseks.

See ei ole veel päris kõikjal nii, aga mina usun küll, et on kõige lähema tuleviku küsimus, kui "loudness normalize" saab reegliks. Esiteks jõuavad asjad üha rohkem seaduste tasemele, nii EL-is, kui ka ookeani taga. Aga põhjuse optimismiks annab ka see, et lõpuks ometi on loodud valjuse standardid ja ka vastav tarkvara, millega asju selliselt mõõta, nagu inimkõrv seda kuuleb.

"Loudness normalaisi" metoodika, niipalju, kui mina olen sellest aru saanud, on selline, et loo valjuse hindamisel jäetakse välja need kõige madalamad ja kõrgemad sagedused ( sarnaselt inimkõrvale ). Lisaks sellele ei võeta tulemuse arvutamisel arvesse väga lühikesi valjusid helisid ( näiteks üksik tugev trummilöök keset muidu suhteliselt vaikset lugu ei tee lugu tervikuna inimese jaoks valjuks ) Ja ka vastupidi - ka pikki pause või kestvaid vaiksemaid kohti ei arvestata. Vastasel juhul tõstaks algoritm näiteks vaikse ballaadi mõne raju rokkpalaga ühele nivoole ja see oleks kohatu, sest inimkõrv ootab ja eeldab, et ballaad on vaiksem, rokkpala aga valjem.

Eks asja jätkuvalt täiustatakse ja küllap me näeme veel mitmeid uhke nimega standardeid selles vallas, aga ka praegused toimivad täitsa edukalt. Ja mis põhiline, vastavad algoritmid ei ole liiga keerukad ega kallid.

Kogu eelneva jutu taustal tuleb aga siiski nentida, et muusika kompresseerimine ja limiteerimine ei kao kuhugi, ning jätkuvalt pead jälgima, et su muusika oleks piisava valjuse ja mõistlikult piiratud dünaamikaga. Põhjus selles, et kuigi keskkond, kuhu sa oma muusika saadad või üles riputad, hoolitseb automaatselt selle eest, et su lugu sobituks teiste sekka, peab see eelnevalt mahtuma vastava keskkonna raamidesse. Võtame näiteks Youtube'i. Sealne loudness-automaatika on kalibreeritud faile töötlema selliselt, et kõigi lugude keskmine valjus oleks -13 LUFS. Mis on sellest valjem, lükatakse vaiksemaks, mis vaiksem, selle nivood vastavalt tõstetakse. Kui aga su lugu on liiga dünaamiline, ehk siis - selles on liiga suured käärid kõige vaiksemate ja valjemate kohtade vahel, ei saa automaatika seda lugu -13 LUFS' ini tõsta, kuna kõige valjemad tipud ulatuks üle digitaalse nulli. Tõstetakse nii palju, kui see võimalik on, reaalselt tähendab see aga, et sinu lugu jääb teistest vaiksem.

Spotify on hetkel ainuke keskkond, mis kasutab sellises olukorras limiteri. Lugu tõstetakse küll jõuga vajaliku nivooni, aga kui musikaalselt Spotify automaatne limiter töötab, on iseküsimus.

Ülekompresseeritud muusikaga on aga sama lugu - ka see ei pruugi vastava keskkonna loudness-raamistikuga sobituda. Lugu, mille "waveform" näeb välja, nagu üks pikk vorst, lükatakse sinna alla keskmise nivoo juurde ja ülejäänud vaba dünaamiline ruum kuni nullini jääb sellise loo puhul täiesti kasutamata.

Ehk siis jutu moraal - kuigi absoluutne loudness pole tänapäeva helistuudiotes enam nii aktuaalne teema, siis toodetavate lugude dünaamikat tuleb jätkuvalt jälgida.

Kuidas aga hinnata, kui palju kompressorit lõppmiksile lisada? Kui palju on liiga palju?

Loomulikult on inimesel selleks kõrvad ja eks ka waveformi pilt ütleb nii mõndagi. Aga ka auto kiirust saab mööda vuhisevate postide järgi hinnata, eks. Hea on, kui abiks on mõõteriistad, mis asju näitavad numbriliselt.

Muusikapala dünaamikat aitab hinnata näiteks Dynameter.

Pilt

Dynameter mõõdab keskmise valjuse ja tippvaljuse omavahelist suhet. Analoogseid mõõtureid on ennegi tehtud, aga Dynameter eristub sellega, et kasutab keskmise valjuse hindamisel just neid kõige uuemaid ja moodsamaid valjuse hindamise standardeid.

Ostsin minagi selle ära ja võin öelda, et asi on lihtne kasutada. Paned loo mängima ning vaatad värvide ja numbrilise näidu järgi, kuidas lood dünaamikaga on ja kui kaugele see jääb soovitavast.

Lihtne ja sümpaatne plugin. Kahjuks ei saa sama öelda autoriseerimise kohta. Saadud litsentsi kood mul igatahes ei toiminud, saatsin tootjale kirja, aga mitu päeva ei suvatsenud keegi mu murele reageerida. Kui lõpuks tuli siiski vastus soovitusega proovida asja off-lines aktiveerida, olin ma ammu juba sama meetodi ise välja nuputanud.

Tootja kodukas on siin - http://meterplugs.com
Muud põnevat lugemist selle teema kohta leiab aga näiteks siit - http://productionadvice.co.uk/online-loudness/
Vasta