Selles artiklis tuleb tegelikult juttu kompressoritest. Ikka siis nendest, mida helisalvestuses kasutatakse.
Hakatuseks meenutagem, et digitaalne heli peab alati jääma kindlatesse dünaamilistesse piiridesse. Ehk siis vahemikku vaikusest kuni null-nivooni. See null-nivoo on digitaalse heli suurim tugevus ja üle selle ulatuv signaal väljendub ragina ja moonutusena. Mõistlik on signaali tugevus hoida võimalikult null- nivoo lähedal, sest seal all, vaikuse-nivoo kandis pesitsevad igasugused mürad. Kui kasulik signaal on piisavalt tugev, jäävad need vaiksemad mürad märkamatuks. Aga nagu öeldud, üle nulli ka minna ei tohi! See võimalikult nulli lähedal püsimine on küllalt keeruline ülesanne, sest muusika sisaldab ju ikka vaiksemaid ja valjemaid kohti, ning need võivad vahelduda väga kiiresti. Siin tulebki appi kompressor.
Kompressor on masin, mis pressib laulu valjemad kohad vaiksemaks. See on nagu kujuteldav helitehnik, kes valvab helitugevusnupu juures ja nii kui tuleb muusikas tugevam koht, keerab nupust nivood veidi vähemaks. Kui tugevam koht möödas on, keerab nupu jälle algasendisse. Ja niimoodi võibolla sekundis mitmeid kordi. Kui selline âinim-kompressorâ ehk juhendub nupukeeramisel oma sisetundest ja kuulmisest, siis päris kompressorile tuleb tegutsemisjuhised ette anda. Vaatame neid parameetreid lähemalt. Kuna te vaevalt et leiate mõnd eestikeelset kompressorit, siis ma ehk ei hakka vastavaid termineid maakeelde panema. Sobib?
THRESHOLD â see on helitugevuse piir, millest vaiksemad helid lähevad kompressorist puhtalt läbi ja millest valjemaid kompresseeritakse. Umbes nagu kõrgushüppe latt, mida saab üles-alla liigutada. Kui threshold on tõstetud üles nullini, siis läheb kogu signaal selle alt puhtalt läbi ja masin nagu ei töötakski. Kui aga langetada threshold kõige madalamale, siis kompresseeritakse kogu signaali ja enamasti on kuulda koledat moonutust. Õige asend on seega kusagil vahepeal.
RATIO â see on parameeter, mis ütleb kompressorile, kui palju thresholdist ülespoole jäävat signaali kokku pressida. Ehk siis piltlikult, kui palju meie helitehnik tugevusnuppu maha keerab. Enamasti märgitakse seda suhtearvuga ( näiteks 2:1, 3:1, 4:1 jne ). Näiteks ratio 3:1 tähendab seda, et dünaamikat vähendatakse kolmekordselt. Mida suurem on see esimene arv, seda kõvem on kompresseerimise efekt. Kui esimese numbri väärtuseks on lõpmatuse märk, siis ei pääse üle thresholdi ükski detsibell ja siis räägitakse juba limiteerimisest. Seega on limiter üks kompressori eriliike. Suuremat ratiod kasutatakse enamasti üksikute träkkide puhul, kogu mixingu kompresserimisel on tavaliselt eelistatud väga leebe kompress ( näiteks ratio 1.2:1 )
ATTACK â sellega määratakse aeg ( enamasti millisekundites ), kui kiiresti kompressor tööle hakkab. Ehk siis, see on meie kujuteldava helitehniku reageerimiskiirus.
RELEASE â aeg, mille möödudes kompresseerimine lõppeb, pärast seda kui signaal on taas jäänud thresholdist allapoole. Ehk siis taas piltlikult, see on aeg, mille järel meie helitehnik taipab tugevusnuppu jälle peale keerata, kui kõmakas on ära käinud.
Need on siis klassikalise kompressori neli peamist parameetrit. Enamasti on veel ka võimalik määrata kompressori väljundnivoo tugevust. Kuna kompressor pressib tugevamaid kohti vaiksemaks, siis väheneb laulu üldine nivoo. Seega saab peale kompresseerimist üldist tugevust juurde panna ( ei ole karta, et üksikud tipud enam üle nulli läheks ). Mõni kompressor teeb seda ka automaatselt.
On veel üks omadus, mille järgi kompressoreid eristada võib â hard knee ja soft knee. Esimese puhul toimub kompresseerimine ainult üle thresholdi ulatuva signaali puhul, sellest vaiksem signaal jääb puutumata. Teisel juhul algab kerge kompresseerimine juba mõned detsibellid enne thresholdi ja saavutab etteantud intensiivsuse ( mida siis mäletatavasti määrati ratioga ) signaali puhul, mis üle thresholdi ulatub. Seega on soft knee-tüüpi kompressorite efekt pehmem ja märkamatum. Pole just haruldane, kui üks ja sama kompressor võimaldab valida mõlema meetodi vahel.
On olemas veel üks eriliik - multiband-kompressor. See on kompressor, milles peitub mitu ( enamasti 3 või 4 ) tavalist kompressorit ja igaüks neist töötleb oma sagedusriba. Kui tavaline kompressor toimib võrdselt kõikidele sagedustele, siis multiband-kompressor võimaldab näiteks bassi osa kompresseerida, kõrged aga puutumata jätta jne.
Eespool kirjeldatud parameetrid võivad mõnel kompressoril ka osaliselt puududa ja neid võib mõnikord ka rohkem olla. Vahel on mõned parameetrid ka automatiseeritud või juhitavad kompressorivälise signaali abil. Kompressori peamine ülesanne on aga ikka sama â vähendada muusikas erinevust valjemate ja vaiksemate kohtade vahel.
Kuidas ja kus kompressorit kasutada? Vastaksin masteringi spetsi Bob Katzi sõnadega :
Reegel nr 1 â pole mingeid reegleid!
Reegel nr 2 â kui tahad, siis kasuta, kui kahtled, ära kasuta!
Kompressor pole seega midagi sellist, mida PEAB alati kasutama. Tegijate hulgas on liikvel väga erinevaid stiile ja kõik sõltub isiklikust maitsest ning eelistustest, aga enamasti soovitatakse kompressiooniga olla kokkuhoidlik ja kasutada seda pigem vähem, kui rohkem.
Mõned näited ka , mille võtsin raamatust âThe Future Music Guide To Mixingâ
VOKAAL â attack nii kiire kui võimalik, release ca 0.5 sekundit, ratio 4:1 kuni 8:1
EL. KITARR â attack 10 kuni 50 millisekundit, release ca 0,3 sekundit, ratio 4:1 kuni 12:1
AK.KITARR â attack 20 millisekundit, release ca 0,5 sekundit, ratio 4:1 kuni 12:1
BASS KITARR - attack ca 50 millisekundit, release ca 0,4 sekundit, ratio 4:1 kuni 12:1
Thresholdi õige asend on Bob Katzi soovituste kohaselt kusagil kõige vaiksema ja kõige valjema taseme vahepeal, ehk siis, kompresseeritud ja kompresseerimata signaali suhe peaks olema umbes võrdne.
Ja lõpetuseks veel ühe tegijamehe, Graig Andertoni mõttetera - â Mina arvan, et õige soundi võtmeküsimus pole mitte kompressioon, vaid EQ. Kui sagedused on paigas, siis võib kompresseerida rohkem, vähem või üldse mitte, lugu kõlab ikka hästi.â
Ehk teate teie kogu tõde?
"Sügis on mahlapressimise aeg"
Moderaator: Moderaatorid
Mina kasutan oma trummidel ja bassil peaaegu alati kompressorit, teisi elemente ma sellega ei puutu. Logicul on väga hea kompressor kus samuti koos põhiparameetritetega veel knee kaasaaitamis võimalus.
Trummidel on mul settingud üldiselt niimoodi välja kujunenud Thresold -20db, ratio 1:5-1:8, knee 0.3, gain 0.0, attack 0, realease 98ms ja RMS väärtust, PEAK'i korral ei kõla minu rütmid hästi, võib-olla attackiga jännates, aga mulle meeldib RMS väärtus rohkem.
Ja nagu uutel sequenceridel on ka pluginatel sidechain võimalus, ka seda kasutan ma tihti nimelt sidechain meetodit nagu "Duckin" trummide ja bassiga.Kui ntx. bass ja trummid on mõlemas sageduskategoorias siis on see just hea, see muudab bassi pehmemaks ja annab kick drumile ruumi et kõlada koos bassiga ilusti.
Ehk asi käbi nii
audio 1(Track 1) panen bass, audio 2(track 2) panen rütmi
audio 1'le saadan compressori ja valin ülevalt sidechain aknast Track 2.
Ja kindlasti tuleb välja vajutada auto gain compressoril.
Nii nüüd on nagu bass ja rütm omvahel ühendatud ja asuvad ilusti üksteise kaisus ning rütm ja bass peaksid mõnusalt koos kõlama(Kõrva järgi settingud)
ahjaa masterdamisel kasutan logicu multipressorit ka vähesel määral.
Trummidel on mul settingud üldiselt niimoodi välja kujunenud Thresold -20db, ratio 1:5-1:8, knee 0.3, gain 0.0, attack 0, realease 98ms ja RMS väärtust, PEAK'i korral ei kõla minu rütmid hästi, võib-olla attackiga jännates, aga mulle meeldib RMS väärtus rohkem.
Ja nagu uutel sequenceridel on ka pluginatel sidechain võimalus, ka seda kasutan ma tihti nimelt sidechain meetodit nagu "Duckin" trummide ja bassiga.Kui ntx. bass ja trummid on mõlemas sageduskategoorias siis on see just hea, see muudab bassi pehmemaks ja annab kick drumile ruumi et kõlada koos bassiga ilusti.
Ehk asi käbi nii
audio 1(Track 1) panen bass, audio 2(track 2) panen rütmi
audio 1'le saadan compressori ja valin ülevalt sidechain aknast Track 2.
Ja kindlasti tuleb välja vajutada auto gain compressoril.
Nii nüüd on nagu bass ja rütm omvahel ühendatud ja asuvad ilusti üksteise kaisus ning rütm ja bass peaksid mõnusalt koos kõlama(Kõrva järgi settingud)
ahjaa masterdamisel kasutan logicu multipressorit ka vähesel määral.
Mul oli siin ka vahepeal Logic 5.5. Oli tõesti hea asi ja väga korralike efektipluginatega ( reverbid eriti ei meeldinud, küll aga muu, näiteks Multipressor, Tape-delay jne ). Seda viimast PC versiooni kasutavad vist veel paljud üle maailma ( tõelised fännid pidada suisa ise uuendusi kirjutama ), aga selge on ka see, et ükskord arenevad helikaardi draiverid ja muu kraam ikka niipalju eest, et ei võta enam vana Logicut jutule.
Kompressioon on aga üks peen värk jah. Jube tunnetuse asi, kust maalt on parasjagu ja kust juba ülearu. Mina olen viimasel ajal üritanud enam üldse mitte numbreid vaadata, vaid KUULATA, kas kõlab OK. Kuidas see Joe Meek ütleski, et "kui asi kõlab sinu jaoks hästi, siis on see õige!"
Samas pean tunnistama, et kord meeldib mulle nii, kord naa ...
Kompressioon on aga üks peen värk jah. Jube tunnetuse asi, kust maalt on parasjagu ja kust juba ülearu. Mina olen viimasel ajal üritanud enam üldse mitte numbreid vaadata, vaid KUULATA, kas kõlab OK. Kuidas see Joe Meek ütleski, et "kui asi kõlab sinu jaoks hästi, siis on see õige!"
Samas pean tunnistama, et kord meeldib mulle nii, kord naa ...
Nii lugesin Paul White hinnangut compressoritest ja sain ühe asja kõrva taha panna:
Kas Peak või RMS compressing???
Nimelt olen pidevalt kasutanud oma lugudes RMS compressimist.RMS'i compression võib kõlada hästi, aga lühikese kestvusega ja kõrge amplituudiga soundid võivad signaalis mööduda kõrgemal levelil kui vaja.
ja teiseks Gain'i kontrollimine vastab PEAK signaale täpsemalt, kui RMS'i puhul.
Kas Peak või RMS compressing???
Nimelt olen pidevalt kasutanud oma lugudes RMS compressimist.RMS'i compression võib kõlada hästi, aga lühikese kestvusega ja kõrge amplituudiga soundid võivad signaalis mööduda kõrgemal levelil kui vaja.
ja teiseks Gain'i kontrollimine vastab PEAK signaale täpsemalt, kui RMS'i puhul.
Kjaehus Audio Golden Uni-Pressor
Otsisin juba mõnda aega endale korralikku kompressor-pluginat. Mul on küll PSP Vintage Warmer olemas, aga see on küllalt spetsiifilise soundiga ning päris igalpool kasutada ei sobi.
Egas mul eriti kaua otsida tulnud - http://www.kjaerhusaudio.com/gup-1.php
Samalt tegijalt on mul ka EQ ja mul on sellest firmast ainult head muljed, nii pluginate kui servise osas.
Sugugi mitte kõik tarkvarafirmad pole publikuga suhtlemise osas võrdsed - küll on olnud segadusi uuenduste tõmbamisega, küll muidu abi ja nõu saamisega.
Kjaerhus Audio on selles suhtes nagu kellavärk - asjaajamine on täpne ja korrektne. Kui midagi küsid, siis võtavad alati vaevaks ka vastata. Ei mingeid nõmedaid demo-versioone ega paranoilisi registreerimis-protseduure. Tõmbad endale kodukalt töötava täis-versiooni, kaks nädalat saad muretult katsetada ja alles siis lisanduvad demo-piirangud. Ja need pole mitte mingeid õudsad piiksud-sahinad, mis valusalt kõrva lõikavad, vaid asi lihtsalt lülitub regulaarselt välja. Kui maksad raha ära, muudad installitud plugina juba PÄRIS versiooniks. Väga inimsõbralik!
Sama täpsed, intelligentsed ja soliidsed on ka selle firma pluginad. Kõik on väga hästi läbi mõeldud ja peab ütlema, et kenad näevad välja. Sound ise-enesest on väga subjektiivne asi ja seetõttu ongi vahel otsustamisel määravamaks hoopis stabiilsus ning funktsionaalsus.
Näiteks, kaalusin kompressori otsinguil ka Sonalksise pluginat - http://www.sonalksis.com/index.php?section_id=315
Testisin paralleelselt mõlema firma omi ja tuleb tunnistada, et Sonalksis on tõesti nagu avatuma soundi ja loomulikuma kõlaga. Aga üle kahe korra kallim ka ja lisaks tekitab see plugin nuppude kruttimisel ebameeldivad kõrvalhelisid. Ja üle-üldse, polnud nagu kuidagi "käe järgi".
Seega võtsin ikka Kjaerhusi, kuigi raha polnud probleemiks.
Ise-enesest on see kompressor nagu kompressor ikka, ei midagi müstilist. Teeb oma tööd hästi.
PS. Kui teil on tarvis näiteks delay-pluginat, siis tõmmake siitsamast Kjaerhusi kodukalt tasuta. Hea asi. Ja siin on muudki head paremat.
http://www.kjaerhusaudio.com/classic-delay.php
Egas mul eriti kaua otsida tulnud - http://www.kjaerhusaudio.com/gup-1.php
Samalt tegijalt on mul ka EQ ja mul on sellest firmast ainult head muljed, nii pluginate kui servise osas.
Sugugi mitte kõik tarkvarafirmad pole publikuga suhtlemise osas võrdsed - küll on olnud segadusi uuenduste tõmbamisega, küll muidu abi ja nõu saamisega.
Kjaerhus Audio on selles suhtes nagu kellavärk - asjaajamine on täpne ja korrektne. Kui midagi küsid, siis võtavad alati vaevaks ka vastata. Ei mingeid nõmedaid demo-versioone ega paranoilisi registreerimis-protseduure. Tõmbad endale kodukalt töötava täis-versiooni, kaks nädalat saad muretult katsetada ja alles siis lisanduvad demo-piirangud. Ja need pole mitte mingeid õudsad piiksud-sahinad, mis valusalt kõrva lõikavad, vaid asi lihtsalt lülitub regulaarselt välja. Kui maksad raha ära, muudad installitud plugina juba PÄRIS versiooniks. Väga inimsõbralik!
Sama täpsed, intelligentsed ja soliidsed on ka selle firma pluginad. Kõik on väga hästi läbi mõeldud ja peab ütlema, et kenad näevad välja. Sound ise-enesest on väga subjektiivne asi ja seetõttu ongi vahel otsustamisel määravamaks hoopis stabiilsus ning funktsionaalsus.
Näiteks, kaalusin kompressori otsinguil ka Sonalksise pluginat - http://www.sonalksis.com/index.php?section_id=315
Testisin paralleelselt mõlema firma omi ja tuleb tunnistada, et Sonalksis on tõesti nagu avatuma soundi ja loomulikuma kõlaga. Aga üle kahe korra kallim ka ja lisaks tekitab see plugin nuppude kruttimisel ebameeldivad kõrvalhelisid. Ja üle-üldse, polnud nagu kuidagi "käe järgi".
Seega võtsin ikka Kjaerhusi, kuigi raha polnud probleemiks.
Ise-enesest on see kompressor nagu kompressor ikka, ei midagi müstilist. Teeb oma tööd hästi.
PS. Kui teil on tarvis näiteks delay-pluginat, siis tõmmake siitsamast Kjaerhusi kodukalt tasuta. Hea asi. Ja siin on muudki head paremat.
http://www.kjaerhusaudio.com/classic-delay.php
Ilmselt mõtled siis Golden Compressor-it?
Need on mõlemad kompressorid, lihtsalt veidi teistsuguste funktsioonidega.
Golden Compressor-il on rohkem erinevaid emulatsiooni tüüpe peal ( ehk siis, nagu oleks mitu erinevat kompressorit ühes pluginas koos, igaüks annab oma spetsiifilise soundi ), Uni-Pressor-il on aga näiteks output mix funktsioon. Mida see funktsioon annab? Annab seda, et see kompressor võimaldab nn. "upward" kompressiooni ( nimetatakse veel ka kui "paralleelne kompressioon" või ka "New Yorki stiilis kompressioon" ). See on küllalt peen värk, katsun seletada ( nii, nagu mina olen asjast aru saanud ).
Asja mõte on selles, et kuidas tavaline kompressioon ühtlustab signaali vaiksemad ja valjemad kohad? Ikka nii, et pressib valjemad kohad vaiksemaks ja nii ongi erinevused vaiksemate kohtadega väiksemad. Häda on aga selles, et kui ikka liiga palju pressida, siis lisanduvad kuuldavad moonutused.
Upward compression või eestikeeli "ülespoole kompresseerimine" käib aga nii, et kõigepealt kompresseeritakse signaali tavalise kompressoriga ja siis miksitakse see kokku puhta, ilma kompressioonita signaaliga. Mis me saame? Saame selle, et vaiksed kohad on ühtlasemaks kompressitud, aga samas on kogu aeg olemas ka puhtad, ilma moonutuseta tipud ( kompressor ju alati natuke moonutab signaali ).
Seda trikki ei saa teha lihtsalt niisama sekventseris kompresseeritud ja "puhast" träkki kõrvuti jooksma pannes, sest kuivõrd signaal on sama, siis tekivad kohe faasiprobleemid ( signaalid "söövad" teineteist ära ).
Output mix funktsioon Uni-Pressor-il aga võimaldab korraga kompresseerida ja jätta ka "puhas" signaal alles, kusjuures täpselt sellises vahekorras, nagu sul parasjagu tarvis on ( näiteks 50% ja 50% jne )
Muide, sama funktsioon on peal ka Vintage Warmer-il.
Need on mõlemad kompressorid, lihtsalt veidi teistsuguste funktsioonidega.
Golden Compressor-il on rohkem erinevaid emulatsiooni tüüpe peal ( ehk siis, nagu oleks mitu erinevat kompressorit ühes pluginas koos, igaüks annab oma spetsiifilise soundi ), Uni-Pressor-il on aga näiteks output mix funktsioon. Mida see funktsioon annab? Annab seda, et see kompressor võimaldab nn. "upward" kompressiooni ( nimetatakse veel ka kui "paralleelne kompressioon" või ka "New Yorki stiilis kompressioon" ). See on küllalt peen värk, katsun seletada ( nii, nagu mina olen asjast aru saanud
).Asja mõte on selles, et kuidas tavaline kompressioon ühtlustab signaali vaiksemad ja valjemad kohad? Ikka nii, et pressib valjemad kohad vaiksemaks ja nii ongi erinevused vaiksemate kohtadega väiksemad. Häda on aga selles, et kui ikka liiga palju pressida, siis lisanduvad kuuldavad moonutused.
Upward compression või eestikeeli "ülespoole kompresseerimine" käib aga nii, et kõigepealt kompresseeritakse signaali tavalise kompressoriga ja siis miksitakse see kokku puhta, ilma kompressioonita signaaliga. Mis me saame? Saame selle, et vaiksed kohad on ühtlasemaks kompressitud, aga samas on kogu aeg olemas ka puhtad, ilma moonutuseta tipud ( kompressor ju alati natuke moonutab signaali ).
Seda trikki ei saa teha lihtsalt niisama sekventseris kompresseeritud ja "puhast" träkki kõrvuti jooksma pannes, sest kuivõrd signaal on sama, siis tekivad kohe faasiprobleemid ( signaalid "söövad" teineteist ära ).
Output mix funktsioon Uni-Pressor-il aga võimaldab korraga kompresseerida ja jätta ka "puhas" signaal alles, kusjuures täpselt sellises vahekorras, nagu sul parasjagu tarvis on ( näiteks 50% ja 50% jne )
Muide, sama funktsioon on peal ka Vintage Warmer-il.
Viimati muutis raen, 25 Veebr 2006, 22:45, muudetud 2 korda kokku.
Leidsin ühest foorumist päris asjaliku kirjutise kompressori kasutamise kohta -
Starting point should be: no compression at all!!!
Only if you need to alter the dynamics of a track should you reach for a compressor (or an expander.. these can often be a better choice for programmed material).. so you need to train your ears to hear when the dynamics of a part might be a problem, and to hear when you have gone too far with dynamics processing trying to fix it!
Typical threshold setting = wherever the action is: set it so that the peaks trigger gain reduction, but quiet bits drop below the threshold and are unaffected.
Ratio: set this high enough to create the wanted gain reduction..
Make-up gain: adjust this so that (as far as possible) there is no volume difference when you bypass the compressor. This is the ONLY way to properly assess your settings, especially if you're still training your ears to hear the effects. You may need to adjust this setting again after changing other parameters.
Attack time: set this fast enough to control the peaks, but not so fast that it destroys the transients.. the actual setting for this will vary depending on the audio you are processing and the compressor you are using, so don't even bother to ask for figures: train your ears!
Release time: faster settings mean higher average volume output (assuming a conventional compressor) but may cause audible pumping.. once again, train your ears to hear the difference..
If you have a "soft knee" option, turn it on for transparent volume control, and off for more audible creative effects.
"Auto adaptive time constants" (or similar named functions) attempts to adjust the attack & release settings to suit the material.. this can sometimes be more transparent than fixed time constants, especially for full mixes or submixes.
Starting point should be: no compression at all!!!
Only if you need to alter the dynamics of a track should you reach for a compressor (or an expander.. these can often be a better choice for programmed material).. so you need to train your ears to hear when the dynamics of a part might be a problem, and to hear when you have gone too far with dynamics processing trying to fix it!
Typical threshold setting = wherever the action is: set it so that the peaks trigger gain reduction, but quiet bits drop below the threshold and are unaffected.
Ratio: set this high enough to create the wanted gain reduction..
Make-up gain: adjust this so that (as far as possible) there is no volume difference when you bypass the compressor. This is the ONLY way to properly assess your settings, especially if you're still training your ears to hear the effects. You may need to adjust this setting again after changing other parameters.
Attack time: set this fast enough to control the peaks, but not so fast that it destroys the transients.. the actual setting for this will vary depending on the audio you are processing and the compressor you are using, so don't even bother to ask for figures: train your ears!
Release time: faster settings mean higher average volume output (assuming a conventional compressor) but may cause audible pumping.. once again, train your ears to hear the difference..
If you have a "soft knee" option, turn it on for transparent volume control, and off for more audible creative effects.
"Auto adaptive time constants" (or similar named functions) attempts to adjust the attack & release settings to suit the material.. this can sometimes be more transparent than fixed time constants, especially for full mixes or submixes.