10 asja, mis mulle pidudel meeldib

[raen]

Virgo Jaani kirjutas oma Pulmad.ee lehel 10-st asjast, mis talle, kui pulmaisale meeldivad. Mina lisasin omalt poolt ka mõned, vaadates asju läbi pillimehe silmade. Ja sõna "meeldib" saan ma siinkohal tõesti öelda ilma jutumärkideta, sest üldreeglina on, vähemalt minuga küll, olnud asjad nii, nagu siin kirjutan.

Seega -

1. Mulle meeldib, et muusikud annavad endale aru, et erinevalt pidulistest on nemad tulnud tööle ja et neilt oodatakse meisterlikku esitust. Seega nad püsivad kuni peo lõpuni mõistlikult kained, on sündmusele kohaselt riides ja teevad oma tööaja kenasti täis.

2. Meeldib ka, et muusikud annavad endale aru, et kui nemad on tulnud peole tööle, siis pidulised on tulnud pidutsema ja morne nägusid ning tööpäeva lõpuootamist ei taha neilt keegi näha.

3. Meeldib, et muusikud ei unusta juubilari või noorpaari nimesid ning ei karda neid nimesid kasutada.

4. On tore, et muusikud on aru saanud, et subwoofer ja niisama helipuldist bassi pealekeeramine ei anna sama tulemust. Lisaks meeldib mulle, et muusikud mõistavad, et pulm ja juubel pole rock-kontsert või ööklubi, ning hoiavad parajat helivaljuse nivood. Ka sel ajal, kui endal on mürasummutavad kõrvamonitorid kõrvas.

5. Mulle meeldib, et teised asjalised peol, olgu siis pulmaisa, diskor, karaokemeister või muu, ei eelda, et peopaika ülespandud pillimeeste helitehnika muutub automaatselt üldkasutatavaks helitehnikaks, kuhu saab julgesti endale vajalikke seadmeid juurde ühendada ja, et pillimehed võiksid tegeleda puhkeajal ka peo helindamistööga,

6. Meeldib ka, et kõik saavad aru, et pillimeeste pillid on nende kallis vara, ja, et näiteks trummid ei ole pillimeeste vaheajal lastele kolistamiseks ning, et hoolimata suurepärarasest mänguoskusest ei ole soliidne publiku hulgast minna lavale kitarristi pilli näppima.

7. On meeldiv, et reeglina saadakse aru, et erinevalt helistuudios kasutatavatest mikrofonidest, mis püüavad heli ka meetri kauguselt, eeldavad lavamikrofonid sisuliselt kontakti huultega. See omakorda tingib selle, et suust lendab mikrofoni sisse sülge ja toidujäätmeid. Samuti on mikrofon suurepärane vahend erinevate kontakt- ja piisknakkuste saamiseks/edasi andmiseks.

8. Mulle meeldib, et peopaigad oskavad reeglina bändile jätta optimaalse koha, kus on piisavalt ruumi, mis ei asu kusagil nurga taga või suisa teises ruumis, ei paikne kohas, kust rahvas või köögitoimkond peab pillide vahelt läbi trügima ning mis ei paikne päris välisukse kõrval tõmbetuule käes, või siis saali ainukese õhukonditsioneeri õhujoas.

9. Mind paneb alati rõõmsalt naeratama, kui bändile on juba algusest peale koht lauas ette nähtud, mitte nii, et ootame ... vaatame ... osad külalised on veel tulemata ...

10. Ja viimaseks, mulle meeldib, et kõik saavad aru, et kuigi muusikud on reeglina kõvast puust, pole nad ka jukeboxid, kuhu viskad mündi ja pidu jätkub.

[randal]

Ehh, 100% nõus. Lisaksin veel ka selle, et pidulised oskavad ülemeelikuks muutunud sõpru ja "karaokeässasid" bändi ülesastumise ajal lavale ronimast hoida

Aga igati õiged punktid, ja õnneks on mul ka enamasti just sellised peod olnudki, vaid korra on juhtunud, et mängida on tulnud teises ruumis, mis paksu vaipkattega ja tantsimine pea võimatu