Huvitavat lugemist subwooferi kohta

[raen]

http://kenrockwell.com/audio/stereo-subwoofers.htm

Lühidalt kokkuvõetuna on siis jutu point siin selles, et stereosignaali korralikuks edastamiseks on tarvis kummagile stereokanalile eraldi subwooferit. Levinud praktika on aga tänapäeval ju selline, et olgu siis satelliit-kõlareid kaks või rohkem, subbakas on neil kamba peale vaid üks. Sinna ühte subbakasse siis miksitakse monoks kokku mõlema stereokanali bassisagedused.

Sellega aga tekivad probleemid. Alates 1980-ndate algusest, kui digitaalne muusikasalvestus ja taasesitamine ( CD-plaat ) laiemalt levis, võimaldas see muusikat miksida ka basside osas stereos. Varasemalt aeti bassiots juba stuudiotes monoks, sest vinüülplaat poleks stereobassi suutnud esitada.
Seega - tänapäeva muusika on kõik stereo bassiga, aga kui stereosignaal subbakas monoks kokku lasta, siis see pole 100% perfektne liitmine - märkimisväärne osa signaalist läheb kaduma.

Tegelikult olevat see "ühe subbaka poliitika" saanud alguse 1970-ndatel, kui subbakad olid väga kallid ja säästuvariant oli osta kahe asemel üks - ajas ka asja ära. See mugavus-poliitika aga jätkub siiani. Arusaadav ju ka - vaieldamatult on mugavam opereerida vaid ühe subbaka-mürakaga, kui kahega, mis koduses audiosüsteemis võtaks palju ruumi, pillimeestel livedel aga nõuaks topelt-tassimist.

Enamasti toetutakse väitele, et kuna inimese kõrv ei ole väga madalate helide allika asukohta võimeline tuvastama, siis ei ole ka kahte ( stereo ) subbakat tarvis.

See pole aga kogu tõde - kuigi subbakas toodab jah peamiselt sellist madalat sagedust, mille suunda on raske tuvastada, siis paratamatult tekitab valjuka membraan ka kõrgema sagedusega moonutusi, lisaks veel ka õhu liikumise heli läbi inverter-ava. Nende helide suunda märkab inimene küll.

Tegelikult muidugi kogu see jutt siin käis eelkõige kodusest audiofiili maailmast, kus ülim helikvaliteet ja taasesituse puhtus on eesmärgiks.

Autor märgib näiteks veel, et parem on omada kahte suurt stereo-kõlarit, kui subbakas+satelliidid süstemi, eriti veel, kui subbakas on valesti häälestatud.

Ei saa sellele väitele vastu vaielda, aga näiteks pubipillimehe aspektist vaadatuna on küll olukord veidi teine - mul pole küll olnud võimalust opereerida näiteks 18"-te kõlaritega, aga näiteks 15"-sed küll ei suutnud kuidagimoodi anda sellist mõnusat kandvat signaali, kui praegune 12"-te subbakate süsteem.

Ei saa eitada, et igasugune signaali jagamine erinevate kõlarite vahel tekitab ka moonutusi ja faasiprobleeme, aga mina arvan siiski, et olgu siis monos või stereos, aga päris ilma subbaka(te)ta on vähemalt kõrtsimuusikul ikka asi lahja.

[randal]

Nojah, eks ta ole natuke isiklikest eelistustest kinni. Peavey Pro 15 annab näiteks ka täiesti korraliku ja arvestatava bassimatsu, nii et eraldi supparist puudust ei tunne. Samas, eks se eoleneb suuresti ka sealt läbilastavast fonost või pillist, lõppvõimust ja miksist. Kujutan ette, et aktiivikate puhul on see teema nats teine vist.

[Ivar]

Madal sagedus levib enamvähem ringikujuliselt, seega puudub tal suunataju, nagu juba eespool märgiti. Ja mingite moonutuste pärast pole küll mõtet stereoefekti taodelda. Ei viitsinud väga süveneda sellesse lingitud artiklisse, kuid põgusast ülevaatest sain aru, et jutt käib rohkem kodu HI Fi süsteemist, mitte kontserdi või tantsuõhtu võimendamisest. Piisavalt on varem siin foorumis juba vaieldud ka selle teema üle, kas fonogramm monos või stereos. Minu seisukohalt on isegi see lives täiesti teisejärguline, kui tegu pole just kontserdiga, kus istud kõlarite keskel ja kuulad. Kes tahab tantsida, selle jaoks on oluline tümakas, kes tahab vaadata, selle jaoks tasuks tähelepanu pöörata oma artistlikusele ja mõndasid ei huvita üldse mis seal laval toimub Seega minu seisukoht-pöörata rohkem tähelepanu oma pillioskusele ja laulule ning oma lavalisele žarmile, aga mitte tekitada endale lisaprobleeme basside stereobaasi osas-aga see ainult minu arvamus Muidugi võiks siin sõna võtta mõni proff helimees, kes oskab asja oma kogemustest kommenteerida

[randal]

Ivariga nõus. Fonode monost ja stereost vbl vaid niipalju, et ise eelistan fonode puhul stereot, puhtalt sellepräast, et kasutan kõrvamonitore, samas, suure bändiga nagunii stereoks väga ei keera midagi

[raen]

Ivariga täitsa nõus - kusagil kõrtsis keset higiseid inimesi, kus "õllest-viinast põrand libe", pole tõesti kellegil eriti asja sellest, kas 40Hz oli stereos, või monos

Stereo vs. mono PA? Jälle nõus - kusjuures, Randal, kuna mul kidra ja voc on nagunii monos, siis on kõrvakatega miksides isegi lihtsam, kui ka fono on monos.

On muidugi ka olnud selliseid pidusid, kus olukord on rohkem nagu kontserti meenutanud, rahvas viisakalt all saalis ja sound levib lavalt kenas stereos. Sellises situatsioonis oleks mono olnud üsna tuim, kui tantsid all saalis, kuuled ju ikka, kas asi on ruumiline stereo või kitsas mono. Aga umbses pubis, kus eesmärk on pigem möllu saada ...

Aga üldse ilma subbakata?

Ma olen nüüdseks proovinud kõike. Ei vaidle vastu, et raske 15"-ne puukast läheb küllalt madalale välja. Aga tänapäeva inimene ei lepi enam selle naturaalse loomuliku bassiga, mis tavalisest lairibavaljukast tuleb. Nii nagu söögid-joogid on maitsetugevdajaid ja toiduvärve täis, tahab ka kaasaegne piduline saada rohkem, kui elu pakub. Nii tulevadki mängu subbakad ja igasugused lisabassi sünteesimised.

Tavalise lairibavaljuka puhul peab bassi lisamiseks puldist basse peale keerama, aga sellega lisanduvad ka kõrvalolevad sagedused 100 - 400 Hz, ja see ajab asja mudaseks. Eraldi subbaka puhul aga, kui tundub, et bassi on vähe, siis tõstad lihtsalt subbaka nivood.

[Ivar]

See mono vs stereo sõltub, kas su musa on üles ehitatud stereo efektide peale või mitte. Pink Floydi puhul toetan kahe käega stereot- kui lennuk lendab üle saali, on lahe kui heli ka kõlarites suunda muudab. Aga tavaline rock´n roll, country või blues. Mida seal niiväga stereoks keerata-mõni taldrik kõlab ühest kanalist? Pakun et seda ei pane keegi tähele, tähtsam on feeling. Ja kui esinemine toimub ruumis, siis peegeldub heli igaltpoolt tagasi ka, nii et on igaljuhul ruumiline (bändid mängivad ju suht valjusti).

[enar]

Inimesel on oskus üldisest mürast eristada teatud kindlast suunast tulevaid helisid. Ei pea mingeid erilisi stereo effekte olema, piisab täiesti sellest, kui erinevad instrumendid on oma "õigetele" kohtadele paigutatud. Üldine helipilt on kohe selgem ning kõlab kvaliteetsemalt. Ruumilisus minu arvates ei olegi selle juures nii oluline.

[randal]

Raen, eks see madala otsa teema sõltub tegelikult ka madala otsa instrumentide täpsusest, aga üldiselt nõus.
Mis efektidesse puutub, siis nendega on nagu on. Olen küll neid imemehi kuulnud, kes läbi stereoprosede kitra mängivad (stereokaja kasutades näiteks), ja noh, tsiteerides rahvatarkust "küll võtja võtaks, aga andjal peab ka mõistust olema" arvan, et nupukeerajal peab ikka kõrvade vahel ka midagi olema. Vastasel juhul võib mõnes ruumis mängides stereoefektidega asi väga sodiks minna. Ehk siis just sama teema, millest Ivar kirjutas. Tagasipõrked jne. Selles suhtes olen Enariga nõus, natuke kallutamist siia-sinna ja pole stereot vajagi

[raen]

Siin on veel üks päris intrigeeriv teema, mis seotud bassisoundi edastamise ja subwooferitega.

Kõik me oleme ju nõus sellega, et ega inimene füüsikaseadusi väänata ei saa ja, et kui näiteks bändimehed tahavad ikka tõeliselt võimsa bassisoundiga PA-d, siis võib neid basse pushida EQ-ga või täiendavat bassisoundi suisa sünteesida ( näiteks sellisega - http://www.dbxpro.com/120A/index.php ), kui ikka valjukas asja edastada ei suuda, siis ta seda ei suuda. Halvimal juhul lendab ribadeks.

Waves on aga välja töötanud tehnoloogia, mis küll ei muuda füüsikat, küll aga lollitab inimkõrva - selle asemel, et pushida kõige madalamaid sagedusi ( mille edastamine nõuab palju energiat ja massiivseid subbakaid ), lisatakse hoopis selle madala noodi kõrgemal asuvaid ülemhelisid. Inimese aju "mõtleb" tänu nendele ülemhelidele ka selle kõige madalama baasnoodi juurde.

Ehk siis - bass ilma reaalselt eksisteeriva bassita.

Tulemuseks see, et kui Waves Maxxbassi lisada, siis tegelikult basside energia hoopis väheneb, saab kasutada nõrgemat võimendust, väiksemat kõlarit jne.

Ise-enesest pole selline inimaju lollitamine muidugi uus - orelimeistrid on sajandeid ehitanud oreleid, kus kõige madalamate helide vilede asemel ( mis oleks jube suured ) kasutatakse väiksemaid, selle madala heli ülemhelisid tekitavaid vilesid.

Reklaamklipp on selline - http://www.youtube.com/watch?v=Gjwrdlamw-U

2:40 on ka audiodemo.

Kuulake ja hinnake ise, kas fake-bass kriitikat kannatab?

[randal]

Aga polegi iseenesest paha lahendus. Arvutikõlksust muidugi ei saanud midagi aru, pean korra klappidesse laskma, aga idee iseenesest ju eesrindlik. Tahaks tegelikult kuulda, kuidas see asi laivis toimib, võib-olla ongi asi oma hinda väärt...