Fonode volume

[aasta66]

Sageli juhtub nii, et fonogrammid on erineva heli tugevusega. Kuidas oleks võimalik ühtlustada neid?

[randal]

Üks võimalus on nähtavasti käsitöö, ehk siis fonode ühtlustamien juba nende tegemise ajal. Teiseks võimaluseks nähtavasti mõni kompressor. Raenul on mingi huvitav karbike vahel, mis seda funktsiooni ka peaks täitma...

[Ivar]

Võib proovida ka normaliseerimist keskväärtuse järgi. Kompressor peaks idee järgi ka aitama, kui ei taha ükshaaval üle käia. Ipod-il on olemas funktsioon "soundcheck", mis ipod nano puhul töötas väga hästi, paraku ipod touchil peale softi uuendust lakkas normaalselt töötamast, selle üle kurdetakse foorumites ka. Viga pole vist siiani kõrvaldatud.

[Antti]

Võtke järgnevat juttu kui targutust, sest see on vaid isiklik kogemus:)

Kahjuks need vidinad ja pluginad ei tööta, või pigem on reaalselt vähe abi. Asi on selles, et fonod on juba oma olemuselt erinevad, rockivärk tahab rohkem matsu kui ballaad, loeb bassi ja trummiraja iseloom, tämber jms. Olen teinud lühikese ajavahemiku jooksul 10-12 fono mõni aeg tagasi, õieti küll vanad fonod uuesti miksinud just nivoo ühtlustmise eesmärgil, sarnase bassi-rütmiraja nivoo ja suhtega samuti sarnase tämbrivalikuga. Pärast otste lõikamist "normalize" tööriistaga üle käinud nad kõik, tulemuseks on aga ikkagi see, et keeran nad hiljem mälu järgi uuesti üle või siis teen pausi ajal märkmed mis mulle uue mixingu puhul kõrva hakkas, volüüm, bass jms.
Ma ei ütlegi et kõikvõimalikest ühtlustamise tööriistadest üldse abi pole, on ikka ja päris palju, aga fine tuning jääb ikkagi kõrva hooleks, vähemalt minu puhul.

[valdek]

Eks see fonode ühtlane nivoo ole omajagu teadus,kes mida kasutab,et neid ühtlaseks saada,võimalusi on erinevaid.Mina kaldun ka sinna Antti poole.Probleemi ei tohiks olla,kui kasutada ühe pilli sounde.Mina kasutan praegu Tritoni sounde.Tavaliselt tehakse põhja jaoks ikka midi.Seal peaks siis silmas pidama ,et näiteks suur trumm oleks enam vähem ühe tugevusega,selle järgi lähevad ka teised asjad paika siis,bass jne.Salvestamisel ma jälgin siis ka volume indikaatorit,et lööks enamvähem ühte kanti ja nii ta enamvähem tuleb,selliseid kõrvaga väga eristuvaid vahesi pole põhjadel,et peaks kohe puldi nuppu kruttima.Muidugi on kodus pusimisel ja lives kuuldaval pisut vahet,just pillide omavahelisel balansil,et seda tuleb vahel korduvalt ringi miksida,et mõni asi paremini välja kostuks.See on selline lihtne skeem,mis mul toimib enamvähem,eks ikka jah,kõrv ole ka tähtis.

[Ivar]

Ma kasutan samuti samu bassi ja basstrummi sounde. Aga samas-raadiotes ju saadakse lood kõlama ühe valjusega-vaevalt et neid kõrva järgi pannakse, siis peaks olema ju mingi etalonmuusikapala olema, mille järgi võrrelda.
Raen-nüüd on sinu kui raadiotöötaja kord kommenteerida (teiste näpunäiteid loeks ka loomulikult hea meelega)

[Antti]

Raadios on kompressor vahel tõesti, vähemasti meie jaamas http://www.kadi.ee on see küll nii:D aga kuulake raadiosaadet vahel selle kõrvaga, ka seal ei kõla kõik asi kogu aeg 1 nivooga. Eriti on see tunda ntx autos kui podcaste kuulad. Ilmselt tuleb siis see esile eriti veel, sest podcasti sa mitte lihtsalt ei kuule vaid kuulad - mis sa temast muidu ikka alla sikutad eksole. Ntx kui vahetub klassikalise muusika pala ootamatult poppmuusikaga on vahe ikka päris suur, mõne kuuldemängu heli peale aga lausa kohkud.

[raen]

raadiotes ju saadakse lood kõlama ühe valjusega-vaevalt et neid kõrva järgi pannakse, siis peaks olema ju mingi etalonmuusikapala olema, mille järgi võrrelda

Vähemalt meil Elmaris käib loo n.ö "sissevõtmine" käsitsi reaal-ajas ( st. mitte lihtsalt copy-paste ) ja nivoo pannakse indikaatori järgi juba sissevõtmisel laias laastus paika. See välistab hilisemad suuremad käärid lugude vahel. Edasi on jah muidugi ka kompressorid-värgid, mis omakorda nivoosid ühtlustavad.

Aga ei kompressor, ega ka nivoosid ühtlustavad softid ole abiks fonode juures. Põhjus on selles, et kõik need sellised "automaadid" töötavad loo keskmise energia välja-arvutamise põhimõttel ja seetõttu annavad rahuldava tulemuse vaid väga sarnase karakteriga fonode puhul. Ehk siis, kui sul on fonod kõik ühesugused tihedad tümakad, siis võib asi täitsa toimida. Aga nii kui hakkavad vahelduma vaiksed hõreda faktuuriga ballaadid ja karmid rokilood, pushitakse esimesed neist kohatult valjuks, samas kui teistel, mis just peaks ju idees olema valjud ja poweriga, tõmmatakse nivood alla.

Ja, nagu siin ka eespool juba postitustes mainiti, mängivad lisaks pillide volüümile ja miksingu üldisele nivoole rolli ka kasutatavate soundide tämbrid - mõni pill on sellise tämbriga, et kostab rohkem läbi ja tundub valjem, kui teine. Ja seda ei oska softid siiani inimese moodi "kuulata"

Ma olen nende probleemidega maadelnud aastaid, ja ikka lõpuks jõudnud selleni, et kui ei taha just keikkal olles iga loo ajal puldi kallal käia, siis tuleb kõikides fonodes kasutada võimalikult palju samu sounde ja nende volüümid hoida samad.

Aga see pole kõik - ka MIDI infos olevad pillide volüümid tuleb enamvähem samades vahemikes hoida. Aga ei saa ka kogu kupatust julmalt 127-me peale lükata, sest siis oleks tulemus jube robotlik. Eriti, kui tahta oma fonodes näiteks live-trumme emuleerida.

[raen]

Mõned mõtted ka seoses fonode trummidega.

Ma usun, et sarnaselt minuga kasutavad väga paljud muusikud oma fonode tegemisel tarkvaralist trummimoodulit. Ehk siis mitte rauast sünti või trummimasinat, vaid arvutis pesitsevat sämplerit.

Softi baasil trummimoodulite puhul rõhutatakse sageli, et selline moodul annab väga elutruu tulemuse, eriti veel, kui tegu on naturaal-trummide emuleerimisega. See väide baseerub sellele, et erinevate sämplite arv on piisavalt suur, ja sellest johtuvalt ka soundi varieerumine on mitmekesisem, kui näiteks mõne odavama sündi puhul, kus terve loo vältel tiksub nüridalt üks ja seesama sämpel.

See on tõsi, aga see tõde on vähemalt fonode tegemise puhul natuke poolik.

Reeglina väljendub tarkvaraliste trummimoodulite soundi mitmekesisus selles, et ühe klahvi all, olgu selleks siis näiteks snare-drum, pesitseb palju erinevaid sämpli-variatsioone ja neid trigerdatakse erineva klahvitundlikuse korral. Kuna sõrmega klahvi toksides on küllalt ebatõenäoline mitu korda järjest täpselt sama velocity-väärtust tabada, siis varieeruvad sämplid tõesti üsna kenasti ja esitus pole igav.

Probleemid algavad aga siis, kui trummide MIDI-info pärineb kusagilt mujalt, näiteks mõnest välisest "isemängija sündist", või, kui trummiträkk on kokku tõstetud MIDI-loopidest. Või, kui kogu loo MIDI on tervikuna kusagilt tõmmatud/ostetud.

Ma olen selliseid MIDI-sid analüüsinud ja neis kohtab väga sageli, et näiteks trummide hi-hit mängib terve loo vältel ainult ühe konkreetse velocity väärtuse juures. Tulemuseks on, et massiivsest soundipangast pole mingit tolku - kogu loo vältel tiksub ikka ainult üks ja sama sämpel. Ja see on väga nüri ning robotlik, kui me räägime elusa trummari emuleerimise aspektist vaadatuna.

Üks lahendus on MIDI velocity väärtused kas käsitsi või mõne "random" käsklusega üle käia, aga sellega muutub ka soundi tugevus hüplevaks.

Märksa efektiivsem on sellises olukorras kasutada sellist sämplerit, kus sämplid vahelduvad mitte ainult erinevate velocity väärtuste korral, vaid ka sama numbri juures.

Näiteks Reasoni NN-XT seda funktsiooni võimaldab. Mul on kõrtsifonode jaoks tehtud spets trummisoundide pangad, mis pole suured ja massiivsed, ühe soundi all on vaid 3 - 4 erinevat sämplit ja kõigi nende velocity väärtus on pandud 1 - 127, samas aga on välistatud sama sämpli kaks korda järjest kõlamine - sämpler võtab automaatselt ühe olemasolevatest sämplitest, välja-arvatud selle, mis eelmisena just kõlas.

Tulemuseks on see, et mul võib MIDI-infos olla näiteks hi-hiti velocity stabiilselt 127, aga asi ei kõla mitte "TIK-TIK-TIK-TIK-TIK-TIK ... jne", vaid "TIK-tik-TIK-tik-TIK-tik-TIK ... "

Olen leidnud, et sellised trummid toimivad kõrtsifonodes märksa ühtlasemalt, kui megasuured pangad, mis "kaovad" möllu sees ära

[Ivar]

Trummidega olen isegi hädas olnud. Kasutasin pikemat aega vana head rolandi soundimoodulit. Laval asi toimis, trumm oli mahlakas, andis hea litaka, samas oli aru saada, et tegu pole päris trummiga. Otsustasin katsetada EZ drummeriga, mis peaks nagu päris olema. Tõsi kodus kuulates oli tõesti loomutruum, paraku see asi laval ei toiminud mitte üks teps-puudu oli just sellest litakast ja mahlasest matsust, jõudu polnud, trumm justkui kolksus. Proovisin vahetada trumme ja heebeldasin nagu oskasin, kuid kui võrdlesin rolandiga, andis see ikkagi jõulisema tulemuse, ehkki oli tehislikum. Samamoodi toimis omalajal laval hästi mu trummimasin Alesis sr 16, millega üle 15a toimetasin. Lõin käega ja panin rolandi trummi tagasi. Hakkasin mõtlema-kas tantsuks mängides peabki olema see päris live trummi emulatsioon? Kui toodetakse lugude tantsuversioone, on sealgi enamaltjaolt tuntav elektrooniline trumm. Raadioversiooniks või demoks kasutaks ilmselt EZ Drummerit endiselt, aga tantsumänguks, kus oluline koht just sellisel jõul võibolla pole see nii määrav? Ootan arvamusi teistelt fonode tegijatelt ja fonode saatel esinejatelt.

[valdek]

Ütleks ka mõne sõna sekka,omadest kogemustest.Mina kipun ka sinna raua poole kalduma.Olen proovinud teha fona ka ainult arvutipõhiselt aga kuidagi hale kukub välja,võibolla pole sattunud mu kätte häid softsünte ja eks ilmselt oskustest tuleb ka puudu.Targad poisid seal stuudiotes kindlasti võluvad oma kompressorite ja muude vidinatega parema tulemuse välja.Lihtsalt kodus pusides, ikka sündist võtad soundi,kõlab ja on jõudu.Muidugi siinkohal peab ütlema,et isemängijast korralikku jõulist soundi ikka ei saa,olen saanud võrrelda PSR tehtud põhja ja Korg Triton LE-ga,no poweris on ikka vahe.Meie siin oma väikse asambleega oleme pubi repsi rohkem sellise tümpsulugude peale üles ehitanud,hoogu ja matsu,ning väiksed tüdrukud juba kiljuvad Minuarust sellistel tüpsulugudel pole küll mõtet mingid dünaamikat eriti taga ajada,peaasi et matsu tuleb,seega oleme meie vähemalt sellistes lugudes trummi noodid ikka kõik ühetugevusega teinud ja toimib väga hästi.Teine asi on muidugi see kui teed sellist rokilikumat ja kergema biidiga lugusi,kus tulevad mängu võibolla igasugu percussionsid,siis oleks küll ilus ,kui dünaamikat oleks.MIna isiklikult ikka noodi tugevusega siin mängin,et kui ikka nõrgemalt natuke lööd,ju siis kostub ka nõrgemalt,loogiline peaks olema.Tore kui keegi ikka uurib ja katsetab selles valdkonnas,Raen on siin eriti usin,ja omi teadmisi jagab.Nagu Ivari jutust selgus, ikka raud kõlab paremini,kunagi vaimustusin ka softsüntidest aga kui head tulemust välja ei võlu,paraku see vaimustus ka läheb üle,sa pead seal ikka kõvasti vaeva nägema,et kõlama hakkaks.Võtad ikka reaalse sündi(korraliku) valid midile soundid taha arvutis ja tuleb,erilise suure vaevata ja kõlab päris hästi.Muidugi on selge,et kodus teinekord kõlab jah hästi,lähed livesse,olematu kõla ja sellest ümbermiksimisest pole pääsu,vähemalt meie küll sellest ei ole pääsenud,lihtsalt mõni asi mis kodus kõlas,lives ei kostu üldse,ju siis jälle järgmiseks korraks uus mix,seni kuni kõlama hakkab

[Ivar]

Valdek, said mu jutust valesti aru. Roland, mida ma kasutan on ka softipõhine, ehk siis VST.

[PriitS]

tekkis mõte, et miks ei tehta oma projektide lõppmixe läbi PA? mitte ei kasuta kodukõlareid või ägedaid hirmkalleid stuudio monitore.. Kasutada oma PA-d või kui pole, rentida korralik PA ja panna palansid paika. Pole vajadust pärast mingi lisa bufferi, kompressori või limitteri jaoks. Paned korraliku võimsusega tööle, kuulad eemalt kuidas yks või teine lugu tundub, miksad, salvestad, olemas. Naabritele maksad ka natuke peale...

[raen]

Mina ei usu eriti sellesse "riistvara on ALATI parema soundiga, kui tarkvara"-müüti. Minu mõttekäik on selles, et riistvaralise sündi sees pesitseb ju samasugune tarkvaraline soundipank, nagu see softsüntidel on. Põhjus, miks riistvara siiski küllalt sageli paremeni kokku kõlab, on minu arvates selles, et kuna riistvaralist tarkvara on keerulisem piraatida, siis panustatakse ka nende soundide koostamise kvaliteeti rohkem. Ja veel, riistvaraliste süntide soundid on enamasti n.ö "valmis soundid", mõeldud laval kasutamiseks. Softiasjad aga on pigem suunitletud stuudios kasutamiseks ja eeldavad kasutajapoolset EQ-ga jm ülekäimist.

Need Rolandi General MIDI-soundid on just hea näide sellisest soundipakist, mis on valmis-soundid ja mis toimivad lives hästi, seevastu kui EZ Drummer tahaks eelnevat mudimist ja sobitamist.

Põhjus, miks mulle isiklikult need Rolandi soundid allergiat tekitavad, on selles, et need on jube vanad ja minu jaoks ärakäiatud - sama soundipank oli kasutusel juba Rolandi sündis, millega ma 1990-ndate alguses pidudel käisin. Aga see tüdimus on mõistagi minu probleem, mitte soundide süü

[Ivar]

tekkis mõte, et miks ei tehta oma projektide lõppmixe läbi PA? mitte ei kasuta kodukõlareid või ägedaid hirmkalleid stuudio monitore.. Kasutada oma PA-d või kui pole, rentida korralik PA ja panna palansid paika. Pole vajadust pärast mingi lisa bufferi, kompressori või limitteri jaoks. Paned korraliku võimsusega tööle, kuulad eemalt kuidas yks või teine lugu tundub, miksad, salvestad, olemas. Naabritele maksad ka natuke peale...

No esiteks linnakorteris pole võimalik eemalt kuulata, kui ma panen stuffi elutoas üles ja lähe kööki kuulama, ei anna see seda tulemust, mis saalis. Teiseks ma olen leidnud oma postkastist kirja, mille sisu oli umbes selline: "kui te ei lõpeta öist ringikolistamist ja pillimängimist, olen sunnitud teatama politseile"