raen kirjutas:Ivar kirjutas:Kui esinen üksi, lükkan bassid ka veel peale nii palju kui kannatab, et ei läheks kumisema
Akustiline kitarr on oma loomuliku kõla poolest pigem sinna keskmiste ja kõrgemate sageduste kanti jääv instrument. Akustikul basside pushimine on minu arvates sama, kui näiteks olukord - "Ott Lepland ei saanud täna kahjuks tulla, aga meil on Maarja-Liis Ilus ... Lükkame tal bassid põhja, kärab küll!"
Aga jah - mul Ovationil on suisa üks spets nupp, mille sissevajutades pushib basse-kõrgeid ja vähendab keskmisi.
Noh sõltub- kuna pubides, kus olen ainult akustiga mänginud, on ikka päris kõvaks tantsuks läinud, seega annab pushitud bass soundile kõvasti juurde. Mõned aastad tagasi tegime kahe akustikuga, Tol ajal andis paarimehe akust rohkem bassi pushida, mul kippus vilistama-kui tema mängis saatepartiid, oli sound ikka palju paremini täidetud. Õnneks ma mängisin soolosid, aga paaris kohas, kus pidin saatepartiid mängima, oli soundiliselt seis ikka nutune. Rahvas tahab tümakat ja bassi. Akusti mängides kasutan trummi asendajana paremat kätt, mis lajatab vastu kitarrikaant. Tõsi - üle ei maksa pingutada. Kunagi tegin ka hoogsalt kangiefekti, väänates kitarri-käis väike raksakas, samas midagi muud hullu ei juhtunud, jätkasin esinemist. Hiljem kodus avastasin, et pill kääksub kui korpusele vajutada. Kuldar Kalluste avastas pilli seest 4 lahtist ribi, liimis need kinni. Nüüd kusjuures pill ei lähe enam nii kergelt vilesse ka, võimalik, et mõned ribid olid juba varem lahti.
Lõpp läks nüüd veidi teemast välja, aga kokkuvõtteks tahan öelda, et helipilt peab olema täidetud sageduste osas. Kui basskitarri ei ole, tuleb madalam ots nii palju kui võimalik täita akustikuga, muidu kõlab nagu estraad
