Lihtsalt paigaldatav helipea akustilisele kitarrile.

[Marchrabbit]

Kui on olemas hea kõlaga akustiline kitarr ning on soov seda võimendisse saada kuidagi teisel moel,kui mikrofoniga. Leidsin netist sellise vidina:
http://www.musik-schmidt.de/Dean-Markle ... -Plus.html

Mida sellest arvata? Eesti muusikapoodide valikus just sellist pole näinud.Netist tellides on jälle see mure,et ei saa proovida. Äkki on kellelgi kogemusi sellise asjaga või oskate midagi muud soovitada.

[raen]

Olen kunagi üht samalaadset akustiku magnethelipead kasutanud. Sellisega varustatud akustik kahtlemata ei kõla päris elektrikitarri moodi, aga ta pole ka päris sama, mis mikrofoniga või piezoga võetud akustik. Mis ei tähenda muidugi, et sound kehv oleks, lihtsalt, see on omamoodi, spetsiifiline

[Marchrabbit]

Tegelikult tekkiski see mõte sellest,et kauplused Muusik ja IS Music Team pakkusid sellist läbipaistvast silikoonist vidinat mille saab hõlpsasti akustilise kitarri külge kinnitada ja selle abil seda kitarri võimendada.(juhe on ikka küljes) Eile ei õnnestunud selle asjanduse kohta netist mingisugust infot hankida. Ehk ongi tegu siis "piezo" nimelise asjaga?

[raen]

Ma ei ole oma silmaga sellist asja näinud, nagu sa kirjeldad, aga tõenäoliselt see siis ikka mingi piezo-element on, kui kidra korpuse külge käib.

Aga soundi headus sõltub väga kontakti headusest korpusega, ja ka õigest kohavalikust. Õige ja kõige parema piezo-soundi saab ikka ainult siis, kui spets piezo-element on kitarri roobi alla installeeritud. Kui on korralik piezo ja hea pill ka, siis see sound on päris kuulatav. Aga teatud selline terav "kliks" jääb ja väga paljudele mängijatele seetõttu piezo-sound ei istu.

Teine variant on panna keelte alla spets akustikule mõeldud magnet-helipea. Nagu siin eespool kirjutasin, on sellise sound üsna elektrikitarri sarnane, kuna tööpõhimõte on neil sama - magnetpea püüab kinni metallist keelte võnkumise ja muudab selle elektrisignaaliks. See ei pruugi aga üldse mitte paha olla, kuula näiteks Nirvana unplugged kontserti Youtubest. Aga kui selline helipea soetada, siis ma soovitaks võtta kindlasti selline, kus saab iga keele jaoks tundlikkust eraldi keerata, muidu võivad paratamatult keeled ebavõrdselt kuulda olla.

Veel on olemas igast keerulisemaid süsteeme, mis koosnevad näiteks roobi all olevast piezost ja kõlakasti peidetud mikrofonist ning neid saab siis omavahel sobilikus vahekorras blendida.

Ja veel on olemas erinevaid digitaalseid moduleerimisi, kus siis signaal võetakse küll kitarrilt läbi piezo, aga seda soundi rikastatakse digitaalse "image'iga", mis jätab kõla, nagu oleks kidrat mikrofoniga helindatud.

Valik on seega päris suur, aga mulle isiklikult sümpatiseerib siiski kusagilt loetud-kuuldud ütlus, et "kui tahad laval saada head ja korralikku akustilise kitarri soundi, siis võta Fender Stratocaster!"

[Ivar]

No ei saa stratiga akustiku saundi!!! Lisaks pole need magnethelipead päris samad, mis elektrikidra omad, kuna keerde vähem ja kõrgemat otsa seetõttu rohkem. Ära jääb muidugi võimalus kõlakasti peal trummi lüüa ja eks sügavust ka veidi vähem kui piesol. Mis puutub sellesse et pieso peab olema roobi alla intsalleeritud, siis vaidlen vastu-on mingi kolmest kontaktpiesost koosnev süsteem, firmat kahjuks ei mäleta, mis pidi ka päris hea olema. Pieso puhul vaja eelvõimu (soovitavalt ekuga), mille sisendtakistus võiks vähemalt 5 megaoomi olla. Seega passivpieso otse pulti ühendamsie soovitan ära unustada. Madalat otsa ei tule läbi. Magnethelipeal piisab 1 megaoomise takistusega sisendist, väiksema takistuse puhul kukub kõrge ots ja helipea hüvetegur väheneb, ehk siis resonantsid muutuvad väiksemateks.
Aga minu targutuse kokkuvõtteks-kui pole mingeid erinõudeid akustiku saundi osas, siis see eelpool märgitud magnethelipea on kõige valutum lahendus

[raen]

No ei saa stratiga akustiku saundi!!!

Sellepärast ma selle "strati-jutu" lõppu smile-emotikoni paningi, et mu väidet päris puhta tõe pähe ei võetaks ...

Nii minu, kui ka selle fraasi autori ( kesiganes ta ka polnud ) mõte seisnes selles, et akustiline kitarr on peamiselt ikka akustiline instrument ja tema tekitatud heli elektriliseks saada, et seda siis võimendada, on üks igavene keberniit. Mikrofon(id) on selleks kõige loomutruum meetod, aga live-tingimustes seda rakendada pole just lihtne, eriti kui tegu on pisutki valjema livega. Kõik need muud meetodid aga on küll kasutatavad, kuid on alati kompromissid pilli naturaalse kõla suhtes. Akustik on küllalt habras ja õrn pill, ning tõeliselt rajudel pidudel jääb ta hätta. Cleani elektrikaga saab täita sama rolli, seejuures kartmata, et midagi feedbäkkima läheb, et mõni noot ehk kuulda pole jne. Sealt siis vihje stratile.

Mina olen seda teed läinud ja ei kahetse.

Mis aga puutub piezosse, siis kasutatakse jah ka igasuguseid muid variante peale roobialuse piezo, aga see viimane meetod on kahtlemata kõige kasutatavam ja n.ö klassikaline. Mina arvan, et siin on põhjuseks see, et just roobi alt saab piezo selle kõige tugevama ja puhtama keelte tooni, ning kõige vähem lekib sinna igasuguseid nühkivaid jm helisid, mida keha ja käte kokkupuude pilli korpusega paratamatult tekitab ja mida mitte just alati ülesvõimendada ei taheta.

[Marchrabbit]

Ma saan seda kõike ainult oma bändikaaslasele soovitada,sest ma ise jään truuks klahvpillile,kuna aga bändis korralikust kitarrisaundist puudus käes ja korraliku elektroakustilise pilli ostmine käib üle jõu siis sai erinevaid variante peas kaalutud. Üks päris hea video on ka selle jubina kohta üleval ning selles on näha väga "omanäolist"kitarri,mis kõlab selle magnethelipeaga päris mõnusalt.

http://www.youtube.com/watch?v=ckaKghdz0sk