Milline osa muusikast tuleb esinemisel lindi pealt?

[Marchrabbit]

Natuke aeguneud termin on pelakirja sees. Nii on nagu ilmekam ja mõte ehk väljendub paremini. Bändide,eriti just ühe-ja kahemehe bändide puhul olen tähele pannud,et esinemisel kasutatakse sissemängitud lugude põhjesid. Mind vaevab küsimus- Milline osa või siis kui suur osa loost mängitakse eelnevalt linti(floppy diskile või flash mälu seadmele)? Millist loo osa siis esinemisel juurde mängitakse? Eelkõige just mõtlen jälle süntesaatori mängimist. See on vist enam kui selge,et kui bänd ikka laulab ka,siis lisaks laulule vist klahvpilli peal keegi meloodiat dubleerivalt kaasa ei mängi? Saadetakse rohkem akordidega? Lightsalt eneseharimise mõttes oleks väga huvitav teada.

[Ivar]

Minu põhimõte on-mida vähem, seda parem. Hea kui üldse ei kasutataks sissemängitud põhjasid. Meie 2-e meheline ansambel (Trahter) näit kasutab ainult trummimasinat, mida juhin reaalajas pedaalidega, juurde mängitakse veel basskitarri ja elektrikitarri. Seega saab loo pikkust ja ülesehitust teha laval nii, nagu soovime, ise nimetan seda liveks, ehkki mõni vaidleb vastu. Olen ka üksi tantsuks teinud terve õhtu ilma fonogrammideta-el kidra, trummimasin, looper. Kitarri riba aetuks väga laiaks, et täidaks ka basskitarri funktsiooni ja asi töötab!!!
Mis puudutab teise ansambleid, siis see on väga individuaalne-mõni läheb lausa sellisele haltuura peale välja, et kasutab karaoke põhjasid või netist tõmmatud midi faile. Mõnel on laul ka varem sisse lauldud
Kui oleksin ise süntesaatori mängija, siis kasutaksin samuti trummimasinat, ning mängiks vasaku käega bassi juurde ja parema käega harmooniat ja soolot. Kui mänguoskusi napib, võib ju ka kasutada automaatbassi, igal juhul on see ausam kui kodus (stuudios) enda või veel hullem- kellegi teise sissemängitud põhi. Aga see kõik minu isiklik arvamus, jään nüüd põnevusega ootama Raeni ja teiste arvamusi-vastuväiteid

[raen]

Aitähh "kinda" eest, Ivar! Ilm ongi suht jahe ja näpud külmetasid ...

See on siin nüüd üsna komplitseeritud teema ja hakatuseks peaks kokku leppima, millisest muusikast me räägime. Ma tean, et Ivar on vana kooli mees ja tema jaoks on ainus ja õige muusika see, kus soolokidra keevitab, basskidra müdistab ja trummar annab asjale valu. Mina üritan olla palju tolerantsem ja hindan väga kõrgelt ka näiteks tipp DJ-de miksimiskunsti kusagil klubiüritusel. Ka see on live ja looming, mis sünnib just "siin ja praegu", hoolimata sellest, et helifailid, mida vend kokku tõstab, on eelsalvestatud. Aga loova inimese käes võib ka efektimasin, sämpler või filter olla samasugune muusikainstrument, nagu kitarr, viiul või misiganes traditsiooniline pill. Rõhutan muidugi siinjuures, et pean siin silmas ikka loovaid DJ-sid, mitte neid, kes lihtsalt Meie Mehe laulule Niki loo sappa miksivad.

No vot, sellest minu filosoofiast lähtuvalt pole minu jaoks mingit probleemi selles, kui artist või bänd kasutab pubides-pidudel oma livedel eelsalvestatud träkke. Kehvemad ja/või mugavamad vennad ainult seisavad laval ja maigutavad suud, ning ainsamaks tööks on "play" nupu vajutamine ja järgmise loo otsimine masinast, osavamad mängivad jõudumööda ka kohapeal partiisid juurde.

Mina käin esinemas üksi ja on mõistetav, et kui ma tahan teha kidra ja lauluga laiapõhjalist tantsumuusikat, mitte ainult "unplugged" iseloomuga pubimusa, siis ei saa ma eelsalvestatud failide kasutamisest üle ega ümbert. Youtube–ist võib küll leida ka vendi, kes laulavad, mängivad kitarri ja samal ajal vahetavad jalgpedaalidega üle MIDI isemängija harmooniat, aga mina sellist kunsti ei valda ja ausalt öelda on see minu arusaamise kohaselt ka ilmne overkill.

Aga mida paremaks minu mänguoskus on aastatega läinud, seda "tühjemaks" on minu fonod jäänud, koosnedes nüüdseks enamasti ainult trummist ja basskidrast. Laulan mõistagi kohapeal ja kasutan backvokaalide tekitamiseks harmonaiserit.

Kindlasti on endal lihtsam, kui rohkem asju tuleb pigem masinast - jääb rohkem "suure bändi" mulje ja ei pea ka pelgama, et ei tea mitmendal öötunnil väsinuna puterdama hakkad. Aga siin tuleb leida just sulle sobiv tasakaal. Ja selles osas on Ivaril tuline õigus - kui "abivahendite" osakaal muusikas ületab esineja enda jaoks selle nähtamatu piiri, kus loovusele ja interpretatsioonile enam ruumi ei jää, siis läheb asi varsti igavaks. Rahvas on küll pidudel enamasti alati uus ja nende jaoks on su fonod uued ja värsked, aga ise kuulad neid õhtust õhtusse ja vot selle igavuse momendi tabab küll publik ära.

Aga kokkuvõtteks, igaüks tehku nii nagu tahab ja oskab.

[Marchrabbit]

Oma küsimuses pidasin ma silmas sellist süldibändi värki. Eriti sellist olukorda,kus üks mees peab mängima praktiliselt kogu tausta ühelt pillilt ja samal ajal ka kindlasti laulma. Siis tekib lihtsalt oht,et mingi tegevuse kvaliteet kannatab. Kindlasti on proffid selleks võimelised,aga inimene ju väsib ka esinemise käigus ja esinemised on enamasti õhtusel ajal.Alati pole isegi normaalset valgust. Mina olen alles nii algaja pillimees,et veel niipea lavale ei kipu. Kui proovisin mõnele loole harjutamise ajal kaasa laulda selgus,et korraga ei tulnud mitte midagi välja.
Kas on üldse mõtet praegu pilli õppimise ajal niimoodi üritada iga hinna eest kaasa laulda? Võibolla tuleb kõik õigel ajal palju paremini välja?

[aasta66]

Loomulikult igal pillimehel on omad põhimõtted, kes kasutab põhju rohkem - kes vähem. Olen oma pika elu jooksul mänginud paljudes erinevates koosseisudes, nii suurtes kui väikestes. Minu jaoks, mida väiksem koosseis, kes mängib „lives“, seda profimad peavad olema pillimehed. Igav, naljakas ja mõnikord häiriv on olla peol, kus oled sunnitud viibima ühes ruumis koos sellise ebaprofessionaalse mänguoskusega 2-3 liikmelise bändiga. Parem juba kasutagu fonogramme ja laulgu ise. Loomulikult on erandeid. Näiteks Eric Clapton või meil Tiit Kõrvits, kes valdavad oma pilli, tunnevad ja teavad (on õppinud) kuidas mängida erinevaid stiile. Olen näinud ja kuulnud kuidas üks endine vene vang laulis ja saatis end kitarriga. See oli elamus. Mis puudutab fonogramme - kui pillimees tunneb ,et jääb jänni, tasub mõelda fonode kasuks. Meie töötame publiku jaoks, mitte et nad tantsiksid meie tahte järgi. Klient soovib „Valgeid roose“, siis ta peab seda ka saama. Tahab Beethoveni „Für Elise“ – peame suutma seda esitada ja HÄSTI. Laval peab 3-4 tunniga rahuldama kõiki publiku soove, mitte üritada üksinda oma asja ajada.

[Marchrabbit]

Selge on see,et sissemängitud põhjade kasutamine sõltub palju sellest,mis pillidega mängitakse. Elus muusika võlu ongi ju see,et pillimehed ikka laval midagi otse teevad. Loogiline oleks ka eeldada,et sissemängitud põhjad on ikka selle sama kollektiivi või inimese sissemängitud,kes neid esitama läheb. Muidu kaob jälle omanäolisus ära ja asi läheb konserviks.

[raen]

Igav, naljakas ja mõnikord häiriv on olla peol, kus oled sunnitud viibima ühes ruumis koos sellise ebaprofessionaalse mänguoskusega 2-3 liikmelise bändiga. Parem juba kasutagu fonogramme

Olen sellega väga nõus. Igaüks tehku vastavalt oma oskustele ja ärgu üritagu oma varjust kõrgemale hüpata - seda on mõnikord tõesti üsna piinlik kuulata-vaadata. Mis muidugi ei tähenda seda, et enesearendamisele tohiks käega lüüa.

Meie töötame publiku jaoks, mitte et nad tantsiksid meie tahte järgi. Klient soovib „Valgeid roose“, siis ta peab seda ka saama. Tahab Beethoveni „Für Elise“ – peame suutma seda esitada ja HÄSTI. Laval peab 3-4 tunniga rahuldama kõiki publiku soove, mitte üritada üksinda oma asja ajada.

Siin ma nüüd natuke mõtlen nii ja naa. Paljudes kohtades, nagu näiteks laevade ja suuremate linnade pubid, on tõesti vaja lavale suht anonüümset ja kvaliteetset "muusikamasinat", mis pakub igale saalisolijale midagi sobivat. Kedagi ei huvita, kas laval on John või Jüri, peaaasi, et tantsida-olla saab. Mina aga võtan asja natuke isiklikumalt ja pisut nagu loodan ka, et inimesed, kes on saali tulnud, on seda just minu ja mu muusika pärast teinud. Eks selline arusaam ole tekkinud mul ka sellest, et tegutsen ju peamiselt lõuna-eestis, kus kohad väiksemad ja enamasti tean paljusid saalisviibijaid kui mitte nimepidi, siis nägupidi küll. Muidugi ma püüan rahva soove ka täita, aga teen seda ikka natuke "omas võtmes". Mina olen ju mina, ma ei saa olla, ega peagi olema keegi teine!

Et siis - "pane münt masinasse ja lugu tuleb!" pole päris minu rida ...

[Ivar]

Mina aga võtan asja natuke isiklikumalt ja pisut nagu loodan ka, et inimesed, kes on saali tulnud, on seda just minu ja mu muusika pärast teinud

Selles suhtes olen Raeniga nõus. Lisaks erineb meil repertuaar ka sõltuvalt kohast, kus esineme. On kohti, kus keeldume teatud lugusid tegemast, on kohti kus teeme samu lugusid vabatahtlikult, on kohti kus ainult lisaraha eest
Veel on minu arusaam selline- 1-e või 2-e liikmeline bänd ei peagi kõlama nagu suur bänd!!! Keda huvitab ainult kõla ja see et saaks igasuguseid lugusid-mingu diskole!!! Keda aga huvitab see, et muuska sünnib just Teie silme all ja tänu Teie poolt saadud emotsioonidele-tere tulemast!

[Marchrabbit]

Pillimehi on ka mitmesuguseid. Mõned kollektiivid teevad seda tõesti raha teenimise eesmärgil ja sageli ei püüagi publikuga kontakti saada. Sellist bändi on lihtne ära tunda.Teist korda selliseid enam kuulata ei taha. Vähem on aga neid,kes panevad muusika tegemisse sisse alati oma fiilingu (feelingu) ja tegutsevad selles suunas ,et esitus oleks võimalikult ainulaadne ja isikupärane. Sellisel juhul ei saa väga palju tehnikal lasta ära teha. Võibolla isegi elektrooniliste pillidega on isikupärast muusikat raskem teha,kui naturaalsete instrumentidega. Samas torkab just "päris "pillidega mängimisel ebaproffessionaalsus rohkem silma ja kõrva.

[Marchrabbit]

Nüüd on vahepeal natuke aega mööda läinud ja harjutame koos kahe mõttekaaslasega kokku mängimist. Peale süntesaatori on pundis veel akordion ja akustiline kitarr. Üha enam tundub mulle,et vähemalt mingi taust võiks kindlasti olla eelnevalt sisse mängitud. See aitab ära hoida seda,et pillimehed ei lähe erinevasse temposse. Samas saab niimoodi juurde mängida huvitavamaid soolosid ning teksti jälgida. Kui peab jälgima samal ajal paberi pealt teksti ja akordide vahetamist ,on vead kerged tulema ja see ajab juba teistel ka mängu sassi.

[Ivar]

Nüüd on vahepeal natuke aega mööda läinud ja harjutame koos kahe mõttekaaslasega kokku mängimist. Peale süntesaatori on pundis veel akordion ja akustiline kitarr. Üha enam tundub mulle,et vähemalt mingi taust võiks kindlasti olla eelnevalt sisse mängitud. See aitab ära hoida seda,et pillimehed ei lähe erinevasse temposse. Samas saab niimoodi juurde mängida huvitavamaid soolosid ning teksti jälgida. Kui peab jälgima samal ajal paberi pealt teksti ja akordide vahetamist ,on vead kerged tulema ja see ajab juba teistel ka mängu sassi.

Mõttekam oleks siiski harjutada metronoomi järgi tempos püsimist ja pillimängu. Fonode mõte on asendada puuduvaid pille. Kas sündi pealt ei saa mingit trummi tiksuma panna, ja sündimees saaks ju vasaku käega bassipartiid juurde mängida?

[Marchrabbit]

Praegu oleme kasutnud lausa automaatsaadet,mänginud sündi peal pikki noote juurde ja vahetanud akorde. Kidramees saadab duuridega ja akordionimees mängib ka pikki noote juurde. Selline päris rohujuure tasandil on see bänditegemine alles. Kuna algul läheb palju sassi ja ühes tempos püsimisega on niigi raskusi,siis tekkis see mõte,et salvestaks mõned põhjad ning prooviks seejärel nendele pikki noote kaasa mängida. Samas muidugi eriti arendavaks tegevuseks seda pidada vist tõesti ei saa?

[Ivar]

Praegu oleme kasutnud lausa automaatsaadet,mänginud sündi peal pikki noote juurde ja vahetanud akorde. Kidramees saadab duuridega ja akordionimees mängib ka pikki noote juurde. Selline päris rohujuure tasandil on see bänditegemine alles. Kuna algul läheb palju sassi ja ühes tempos püsimisega on niigi raskusi,siis tekkis see mõte,et salvestaks mõned põhjad ning prooviks seejärel nendele pikki noote kaasa mängida. Samas muidugi eriti arendavaks tegevuseks seda pidada vist tõesti ei saa?

Automaatsaate puhul on ju saatepartii rütmilises mõttes paigas. Kui ülejäänud bänd ei suuda selle järgi rütmi hoida, siis ei aita fonod ka-kui te just kogu kupatust sisse ei mängi. Arendavaks tegevuseks seda tõesti ei pea. Arvan siiski, et treenige oma mängu-eks väike loksumine on lives lubatud ka-samas harjutate oma oskusi. Pigem soovitan kodus aeglasemas tempos metronoomi järgi harjutada, kül ta tulema hakkab.

[Marchrabbit]

Viimastel harjutamistel on olnud põhiliseks probleemiks see ,et ununeb ära akordide vahetamine ja "järg " läheb käest ära.
Küsisin siin ühes teises teemas selle kohta ka,kuidas peaks akorde tekstile peale märkima,et oleks aru saada ,mis kõrgusega näiteks Am on vaja võtta. Võibolla oleks sellest abi,kui ees oleks paber,mille pealt on hästi lihtne ja täpne maha lugeda. Kuidas aga selliseid pabereid vormistada?
Lisatud: Ise küsin-ise vastan. Seni proovitutest on minu jaoks parim variant panna akordi tähistused teksti sisse. Siis on üsna võimatu neid tähele panemata jätta. Sinna juurde saab teha märkusi,kui kõrgelt peab seda alkordi võtma ja värviliste pliiatsitega saab veel teksti märkusi lisada.
Nüüd hakkab juba häirima see,et automaatsaatel on liiga palju sisse mängitud pille ,nii,et ise saab üsna vähe juurde lisada.
Kui automaatsaade ära võtta ja jätta alles ainult rütmimasin,siis tuleb vasaku käega ise bass jurde mängida vist?

[Marchrabbit]

Täpselt aasta möödas eelmisest postitusest. Mõndagi on muutunud. Bänd on nüüd kaheliikmeline ja püsib rütmis ka. Lastesüntesaator Yamaha PSR E 313 on vahetatud teismeliste sündi Roland EXR3 vastu. . Hetkel oleme pidama jäänud sellele,et sündi pealt jookseb style fail,millele juurde mängime akust.kitarri ning klahvpilli soolod ja introd. Laulmise ajal jookseb ainult style taust ja kitarrisaade. Sellise süsteemi pluss on see,et saab lugusid pikemaks teha-juhul kui on vaja korrata mõnda refrääni või salmi. Seda vist sissemängitud ja midipõhjadega teha ei saa? Miinuseks on see,et väga palju peale mängida ei jõua ning kohati jääb saade "tühjaks" või hõredaks. Kas trummimasinast võib siin abi olla või läheks see koos style taustaga koos liiga paljuks? Üks teema ,mis sellega seoses veel muret teeb on klahvpilli soolode kahvatud saundid. Kas osta juurde sündimoodul ja MIDI klaviatuur või hoopis vimsam süntesaator? Viimase variandi puhul pelgame natuke,et praegu on kogu reüpertuaar üles ehitatud Rolandi stiilidele.Kui nüüd soetada Yamaha võ Korg instrument,siis neet stiilid seal enam ei toimi ning kogu töö tuleb jälle uuesti teha. . Äkki oskate midagi soovitada?