Tegu on siis ühega riistapuudest, millel mõnes kohas pandud ka nimeks "channel-strip". Olemuselt on see siis ühe kanaliga ehk mono eelvõim, millele annab külge pookida nii mikrofoni, kui ka instrumendi. Eks sama töö teeb ju ära ka suvaline mikserpult, aga väidetavalt pidada sellised eelvõimud siis andma nagu "lahtisema" ja "detailsema" soundi. No, eks oma kõrv ole kuningas!
TrackMaster Pro näeb üldiselt päris "pro" välja, ilus hõbedane ja paistab korralikult ehitatud olema. Kui sihverplaati vaadata, siis kohe vasakul on mikrofoni sisendpesa, 48 voldine fantoomtoite nupp ja veel ka nupp, mis muudab mikri sisendtakistuse 2,5 kiloOhmi pealt 150 Ohmi peale juhuks, kui mõni mikker peaks sellist sisendtakistust vajama. Edasi paremale liikudes tuleb instrumendi sisendpesa ja nupp, mis muudab selle sisendi kas liini-sisendiks ( näiteks mõni sünt vm ), või puhtalt instrumendi tarbeks ( kidra jne ). Nimetatud sisend on mõistagi mono, aga balanseeritud.
Edasi tuleb PRE-AMP LEVEL potekas, mis on siis sisuliselt gain. Kui ma kidrat sisse mängin, siis võib selle julgesti nulli jätta, aga mikri puhul tahab küll üsna kõvasti peale keeramist, et signaal õigele nivoole saada. Kohe järgmine nupp on HIGH-PASS FILTER, mis siis lõikab sisendsignaalil ära kõik, mis jääb allapoole 120 Herzi. Kuna mul mikril seda filtrit peal pole, siis oli sellise olemasolu eelvõimul üks minu tingimustest. Üldiselt olen mina selle nupu kogu aeg sees hoidnud ( sest basskidrat pole sealt veel keegi läbi mänginud ka! ).
TrackMaster Pro-l on peal ka üsna primitiivne, aga üllatavalt efektiivne EQ. Saad potekaga valida vajaliku sageduse vahemikus 120 Herzi kuni 2 kiloHerzi ja siis kas siis lõigata sealt -5 dB või -10dB. Kuna sageduste tõstmine on niikuinii saatanast ja samas, enamus probleeme pesitseb just keskmiste sageduste kandis, siis on selline lõikamise võimalus igati hea. Näiteks piezokaga mängitud akustik kõlab oluliselt pehmemalt, kui seda 2 kilo kandist lõigata. Tõsi, mulle tundub, et see -10 dB on natuke liiga karm, ja et valik -3/-6 olnuks parem, aga heakene küll.
Järgmine sektsioon on kompressor. See on tüübilt optiline ja sarnaselt EQ-le üsna primitiivne aga tõhus. Pole muud tarkust, kui keera THRESHOLDI madalamale ( et rohkem kompresseeriks ) ja MAKE-UP GAINI peale ( et üldnivood samale tasemele saada ). Lisaks on nupp COMP SLOW ATTACK, mis muudab atakki 35 ms-i pealt 120 ms-i peale ( vastavalt muutub ka reliis 126 ms-i pealt 350 ms-ile ). Ratio on fikseeritud 2,5:1. Kui aga vajutad sisse nupu SQUASH, siis muutub ratio üsna karmiks 35:1 ja kompressor ise ka üsna kiireks ( seega midagi limiteri-laadset ). Kokkuvõtteks võiks kompressori kohta öelda, et asi toimib igati ja kui proovisin sama settungit imiteerida tarkvaraliselt, siis on analoogkompressor ikka OLULISELT loomulikum ja kõrvasõbralikum. Noh, päris asi ikka ju!
Järgmisena tuleb LATENCY-FREE MONITORING sektsioon. Selle mõte seisneb selles, et saad TrackMaster Pro-le külge pookida stereo-signaali, mis tuleb arvutist. Ja selle signaali sobivas tugevuses kokku miksida parasjagu mängitava-lauldava signaaliga. Miksingu saab saata nii kõrvaklappidesse, kui ka edasi monitoridesse. Monitorid saab omakorda vajadusel ära "muteda" ( laulmise ajaks näiteks )
Edasi paremale liikudes tuleb indikaator-kell, mida saab siis vastavalt sisendit, väljundit ja kompressiooni tugevust näitama panna. Kell on hõõguvsinise taustaga ja pimedas väga efektne vaadata, paraku on aga päevavalges osuti halvasti jälgitav ja tahab ninapidi juurdeminemist.
Esipoolel on veel power-nupp ja kõrvaklapi-pesa, seega on tahapoolele asja ainult nende ühenduste tegemiseks, mis viivad arvutisse, sealt tagasi ja monitoridesse.
TrackMaster Pro võimaldab ka digikaardi lisamist, mis annab siis võimaluse signaal juba digitaalselt coaxiaalse SPDIF kaabliga arvutisse suunata. Arvata on, et Focusrite konverterid on paremad, kui keskmise helikaardi omad. Aga standardvarustuses digikaarti mõistagi pole ja soetamiseks tuleb omakorda ohtralt pappi välja käia.
Negatiivse poolepealt veel niipalju, et ei ole "overload" indikaatorit. Samas, ma olen niikuinii harjunud kogu kupatust jälgima sekventseri kelladelt, nii, et pole hullu.
Väjundeid eelvõimust arvutisse on tegelikult kaks, üks neist balanseerimata -10 dBV ( ehk n.ö poolproffi nivooga signaal ) ja teine balansseeritud +4 dBu ( ehk proffi nivoo ). Õnnetuseks on aga mu M-Audio Audiophile 192 helikaardil küll balanseeritud sisendid, aga ainult -10 dBV nivoo. Seega saan kasutada balansseerimata kaablit.
Mida veel ei ole, on väljundi tugevuse potekas. Seega tuleb väljundi tugevust sättida PRE AMP LEVELI ja kompressori MAKE-UP GAINI poteka koostööna.
Kokkuvõtteks tundub, et selle riista soetamisega tegin päris olulise hüppe salvestatava signaali kvaliteedi osas. Asi on ikka väga vaikne - isegi kui kõik nupud põhja keerata, ilmub ainult imevaikne mürafoon, mida sekventseri kellade standard-asend ei fikseerigi ( tuleb resolutsiooni suurendada, et müra "näha" oleks ).
Ja veel - reaalsed analoog EQ ja kompressor kõlavad tõesti hoopis teisiti ja loomulikumalt, kui nende tarkvaralised koopiad.
Tegin ühe kiire demo ka, kidra siis mängitud nii, et 2 kiloHerzi juurest on lõigatud 5 dB ja kompressorit ka "mõnuga" peale keeratud
http://www.vaikene.net/raen/musa/focusritedemo.mp3
