PRS Mira S2 Semi-Hollowbody kitarr

Riist- ja tarkvara arvustused

Moderaator: Moderaatorid

Vasta
Kasutaja avatar
raen
Autor
Autor
Postitusi: 1314
Liitunud: 17 Okt 2004, 18:33

PRS Mira S2 Semi-Hollowbody kitarr

Postitus Postitas raen »

Kuna mu kollektsioonis puudus humbucker-helipeadega kitarr, siis hakkasin sellist endale otsima. Tingimuseks oli mul, et pill oleks võimalikult kerge ja eelistatult kahe potekaga. Põhjuseks see, et Guild on mul neljaga ja ma pole siiani suutnud seda loogikat omaks võtta.

Nendele nõuetele vastas PRS Mira S2 Semi-Hollowbody.

Pilt

See konkreetne pilt siin on võetud PRS-i kodukalt, minu pilli värvus on natuke teine - "sienna" ja see tähendab sellist tume-punakas-pruuni. Passi andmetel valmis mu pill 9.juuni 2014, seega on ta jõudnud mõned aastad rahulikult kuivada. Kusjuures, paistab, et sienna-värvi PRS täna enam ei pakugi, olen siis nagu teatud mõttes rariteedi omanik :-)

S2 on PRS-i pillide seeria, mida toodetakse USA-s, PRS-i põhitehases Marylandis ja hoolimata "Made in USA-st" on nende hinnatase vastuvõetav ka mõistlikule inimesele - näiteks Mira maksab Thomannis vaid 1444 EUR.

Tõsi, selle raha eest kohvrit pilliga kaasa ei anta.

Kitarr jõudis mul kenasti elusalt ja tervelt kohale. Panin uued keeled peale ja pisut keerasin ka kaela pingumale. Truss Rod töötab laitmatult. Kael tundus esimesel hetkel pisut nagu paksuke ja kitsas, kuna olen harjunud Kalluste pillide suhteliselt laia sõrmlaua ja õhukese kaelaga. Aga Mira kael on tegelikult PRS-i nn "regular" ehk tavaline ja harjusin selle kujuga üsna ruttu.

Mira kere on mahagonist. Kaas ja põhi on mõlemad tervikud st. mitte siis kitsamatest plankudest kokku liimitud. Mõnedes arvustustes on vihjatud, et korpuse õõnes osa on üsna väike. See on natuke ekslik info. Tegelikult on nii, et otse F-ava all on tõesti avaram tühimik, edasi lähevad aga juba kitsamad käigud. Kui kaugele, seda peaks siis kunagi traadijupiga mõõtma. Igatahes on Mira akustiline sound üsna kandev ja kõla-ava käega kinni kattes saab tekitada kuuldavat "vau-vau" efekti. Juhtmega mängides seda muidugi kuulda pole, küll aga jääb ikkagi alles teatav õhulisus ja ruumilisus.

Ka kael on mahagonist ja on kokku liimitud kolmest tükist. Otsisin kaua liitekohti. Nad peidavad ikka need tänapäeval nii hästi ära, et ainult puu süü mõningased anomaaliad reedavad, kus üleminekud on. Kael pole mitte poltidega kere küljes, vaid on liimitud. Kael on kenasti sirge, krihvid täpselt paigas ja parajalt keskmise suurusega.

Bridge on Miral väga põnev. Nagu pildilt näha, saab siin reguleerida ainult kõrgust kere suhtes ja tagapool on kaks väikest kruvi, millega regullida silla kaugust sadula suhtes. Tundub väga lihtne ja primitiivne lahendus esmapilgul. Samas - kõik oktaavid on Miral ideaalselt paigas ja ükski noot kõrva ei kriibi. Ja mulle selline lahendus väga meeldib. Keeli on ülimalt lihtne vahetada ja sild on käe all meeldivalt ümarik.

Ka häälestajaid saab ainult kiita - keeramisnupud on suured ja täpse sujuva käiguga. Võllide otsas on nn. "locking" poldid, millega keel "lukku keerata". Mulle väga meeldib, et need on pisikesed. Näiteks Schaller teeb lukustid väga massivsed ja tagajärjeks on, et headstock on rasket rauda täis. Aga ei ole ju vaja keeli jõuga kinni keerata, vaid ainult pisut fikseerida. PRS-i variandi puhul on need suhted paremeni lahendatud.

Üldse, kui Mirat tervikuna vaadata, siis on see pill täpselt nii suur, kui vaja ja nii väike-kerge, kui võimalik. Ma pole oma pilli kaalunud, aga see peaks jääma 2,8 kg kanti. See on tõesti kerge ja päris mitu korda olen tabanud kotti käe otsa võttes ennast mõttelt, et pagan, kas pill ikka sai sisse?

Samas ei ole Mira üldse "neck-heavy" ega vaju kaela poole ära, kui käed lahti lasta.

Ja veel meeldivad mulle rihmanupud. Need on tavalisest natuke suurema peaga ja pole ohtu, et rihm tuleks nende otsast ära, isegi kui rihmal on augud üsna kulunud. Ja see on hea, sest ma pole lukustatud rihmanuppude fänn.

Ka helipeade lüliti on pisut suurem, kui tavaliselt. Tipp-topp soliidse klõpsuga. Ainuke, mis mulle ei meeldi, on TONE-potekas, mis ühtlasi on ka helipeade splittimise lülitiks. See potekas on lõdva käiguga ja kui see splittimiseks üles tõmmata, siis ka logiseb tuntavalt võlli otsas.

Ja üldse - enamus Mira demo-videoid jätab mulje, et humbucker- ja splititud sound on võrdse nivooga. Tegelikult see nii pole. Volume drop on täiesti olemas ja näiteks keset lugu splitingu peale minnes on kindlasti vaja ka volume nupu kallal käia.

Volume nupp on aga üsna tundlik ja kui seda natuke maha keerata, muutub kohe ka sound.

Samas, mõlemad rezhiimid on igati meeldiva soundiga ja kasutatavad. Näiteid Youtubes on mitmeid, aga mina soovitaks kuulata seda - https://www.youtube.com/watch?v=Yp5C8jHx2To
Siin tuleb Mira olemus minu arvates kõige paremeni välja.

Kokkuvõtteks - Mira on lihtne ja aus kõrtsipillimehe pill. Siin ei ole tarbetut bling-blingi, aga see mis on, on kvaliteetne.
randal
Autoriteet
Autoriteet
Postitusi: 99
Liitunud: 10 Sept 2011, 16:00

Re: PRS Mira S2 Semi-Hollowbody kitarr

Postitus Postitas randal »

Jah, Raenuga täiesti nõus, pill on aus. Minu eelistus oleks küll eriti just splititava humbuckeri puhul neli potet, aga ju see on ka maitseküsimus :) Ja kuna dropdown on ikka väga tuntav, siis vaevalt Sa splittimist väga kasutadki, kui just samal ajal booster jala all pole :)
----------------------------
mitmekülgselt andetu
Ivar
Äss
Äss
Postitusi: 213
Liitunud: 30 Okt 2006, 14:12

Re: PRS Mira S2 Semi-Hollowbody kitarr

Postitus Postitas Ivar »

Kui tahad et kõrged ei kukuks vol nuppu maha keerates, kasuta gibson 50 wiringut. Ehk siis- tämbrikonde tuleb ühendada vol pote keskmise jala külge, praegu on ta ilmselt äärmise küljes. Olen kõik oma elektrikad teinud selle skeemiga, kuna kasutan vol nuppu pidevalt. Teine võimalus on treble bleed konde, aga see mulle ei meeldi. Mingis asendis läheb heli kalgiks ja kaabli mahtuvusest sõltub ka palju. Eks see maitse asi ole, mida keegi eelistab.
Vasta