"Miksimine, masterdamine ... !?"

Artiklid muusika tegemise ja vahendite kohta

Moderaator: Moderaatorid

Kasutaja avatar
raen
Autor
Autor
Postitusi: 1314
Liitunud: 17 Okt 2004, 18:33

"Miksimine, masterdamine ... !?"

Postitus Postitas raen »

Siia võiks nüüd iga asjamees hakata lisama oma ideid ja mõtteid, millised aga iganes seonduvad selle teemaga. Kuigi levinud on väga palju erinevaid käsitlusi ja meetodeid, on eesmärk ju kõigil ikka sama - salvestada ja esitada muusikat nii, et see kõlaks võimalikult hästi. Seega on kõik ideed teretulnud :)

Minult siis mõned sellised read.


Miksimine - toimub siis, kui sul on korraga kõlamas rohkem träkke, kui üks. Asja olemus seisneb selles, et sul on musa edastamiseks kasutada piiratud ruum. Mida rohkem sellesse ruumi hääli ja instrumente suruda, seda kitsamaks läheb ja seda rohkem tuleb vaeva näha miksimisega. Levinud on käsitlus, et hea miksimise käigus tuleb igale partiile tekitada miksingus oma kindel koht ja mina olen sellega igati päri.

1. Panoraam - teineteist segavad partiid võib keerata panoraami suhtes teineteisest eemale, üks kaugele vasakule ja teine paremale. Nii tehakse sageli näiteks läbi kogu loo kõlavate pillidega ( rütmikitarr-klaver ). Partiid, mis kannavad endas rütmiosa ( bassdrumm ja basskitarr ) soovitatakse aga alati rangelt keskele jätta.
2. Sügavus - mida rohkem lisada pillile-vokaalile reverbi, seda kaugemale eemale see kuulajast liigub. Seda trikki ära kasutades, saab mõned partiid "kuivemaks" jättes virtuaalselt lähemale paigutada ja teised kaugemale lükata.
3. Sageduskarakteristika - sarnase kõlaga pillide puhul, kui need kõlavad korraga, saab kooslust parandada, vähendades ühel pillil ühtesid ja teisel teisi sagedusi - nii tekib mõlema jaoks ruumi.

:arrow: Mina olen enda jaoks miksimise puhul selgeks teinud selle, et see on IGAL JUHUL kompromisside kunst - kõik ei saa korraga olla esiplaanil ja domineerida ning mida paksem on aranzheering, seda raskem on miksida. Mõned partiid ja mõned nende sagedused tuleb alati ohvriks tuua. Soovitatakse juba enne töö kallale asumist endale selgeks teha, mis sellest loost välja peab tulema. Millised partiid on kandva tähtsusega ja millised ainult toetavad? Kui partiide tähtsus-vahekorrad on paika pandud, siis tuleb neid selle skeemi järgi ka miksida. Niisama katsetades võib väääga pikale venivale miksimistuurile eksida :)

:arrow: Olen lugenud soovitust, et alustada võiks miksimist nii, et ühelegi partiile ei ole lisatud ühtegi efekti, ei EQ-d, reverbi ega muud. Ehk siis, efekti lisades tuleks silmas pidada seda, et see peab muusikalises mõttes sellele loole midagi juurde andma. Ühtegi liigutust ei tuleks teha pelgalt sellepärast, et "tavaliselt nii tehakse", või, et oled just ostnud ( või piranud :twisted: ) uue efekti-plugina ja hirmus himu on seda igalpool kasutada ( nagu mina :D ) . Miksingu teevad heaks just kontrastid - seega peaksid efektiga partiidega kõrvuti jääma ka teised partiid, mis ILMA efektita, muidu kaob võrdlusmoment. Sama ka EQ-ga, kasuta AINULT siis, kui mingi sagedus väga häirib või kui tarvis mõnele teisele partiile "ruumi teha". Alati soovitatakse pigem lõigata kui tõsta sagedusi. Lõigatud sagedustega partii kõlab alati palju naturaalsemalt ja paremeni, kui see, millel on mingeid sagedusi üles pushitud. Kuigi esmahetkel võib jääda mulje, et pushitud asi sai hea, siis kuula asja uuesti alles nädala pärast ja saad kohe aru, kui võõralt ja ebardlikult see kõlab. Ka kompressiooniga on sama lugu - kasuta ainult siis kui partii on tõesti väga ebaühtlane. Peamiselt võib seda ette tulla näiteks vokaali puhul. Aga ikka - mida vähem, seda parem, less is more!

:arrow: Miksimine nõuab puhanud närvi ja kõrva. Parim aeg on, vähemalt minul küll, hommik. Kõige efektiivsemad on esimesed 15-20 minutit ja hea on, kui asjad saavadki nii kiiresti paika. Edasine on sageli ainult tühi töö ja hiljem teed nagunii ümber.

:arrow: Soovitatakse perioodiliselt katsetada erinevat kuulamistugevust ja muuta enda asendit monitoride suhtes. Lühiajaliselt võiks tugevuse ka üsna kõvaks keerata, aga see väsitab kõrvu muidugi oluliselt kiiremeni. Objektiivsema miksingu annab ka see, kui kuulata lugu sõrmedega kinni kaetud kõrvadega, või siis teisest toast ( nii suletud, kui ka avatud uksega ). Kõige paremaks kuulamistugevuseks loetakse 85 dB. Inimkõrvale on omane, et mida vaiksem on heli, seda halvemeni kuuleb madalaid sagedusi. 85 dB on siis kõige optimaalsem tugevus, kus kõik sagedusriba osad on enamvähem korralikult kuulda. Samas tuleb muidugi arvestada, et see on ka juba tugevus, kust algab oht kuulmisele. Seega on regulaarsed puhkepausid vajalikud.

:arrow: Testi alati miksingu toimimist läbi erinevate väljundite ( arvuti valjukad, sang, kõrvaklapid, autoraadio jne ). Kontrolli ka, kuidas see kõlab monos.

:arrow: Hea on, kui sa miksi kuulamise ja hindamise ajal ei vaata arvutiekraanile, pane parem silmad kinni või vaata aknast välja - see aitab olla märksa objektiivsem

:arrow: Väga oluline on ajavahe. Mind on alati hämmastanud, kuidas üks ja sama lugu kõlab erinevatel aegadel ja erinevatel kuulamiskordadel erinevalt. Mida pikem on ajaline vahe miksimiskordade vahel, seda parem on - kõrv peab vahepeal laulu "ära unustama". Seega oleks alati enne lõppviimistluse tegemist tark jätta vähemalt üks öö asjale settimisaega. Tõeliselt ÕIGE ja objektiivse mulje saad alles siis, kui kuulad seda lugu ehk peale mõne nädalast pausi :)


Masterdamine on siis protsess, kus valmismiksitud loole antakse viimane lihv ja ühtlustatakse näiteks kõikide samal plaadil kõlavate laulude kõla ja tugevused. Üldiselt öeldakse, et mastering on VÄGA VÄIKESTE muutuste tegemise koht. Kui miski ikka on tõsiselt paigast, siis tuleb miksimise juurde tagasi pöörduda. Ka masteri tegemisel on väga palju erinevaid suhtumisi ja meetodeid. Mina isiklikult pooldan konservatiivset suunda, mille puhul tehakse ehk ainult kerge EQ ( kui sedagi ) ja tugevuse kontroll limiteriga. No compression!


KOKKUVÕTTEKS - nii miksimine kui ka masterdamine on ühest küljest seotud teadmistega asjast, aga eelkõige on need siiski OSKUSED, mida tuleb lihtsalt HARJUTADA. Võiks tuua võrdluse kitarrimänguga - sa võid küll näha ja teada, kuidas meister mängib, aga ise hakkad samamoodi mängima ehk alles 10-ne aasta pärast!
Viimati muutis raen, 25 Mai 2005, 13:42, muudetud 9 korda kokku.
Kasutaja avatar
valdek
Autoriteet
Autoriteet
Postitusi: 80
Liitunud: 18 Okt 2004, 21:29

Postitus Postitas valdek »

Hea artikkel jälle,sellised üldised põhimõtted välja toodud.Kardan vaid,et siia vaevalt keegi viitsib midagi lisada,tavaliselt omi teadmisi ikka vaka all hoitakse.Võibolla ma eksin,aga tundub nii.Muidugi võiks siia lisada nõuandele ka millist tarkvaralist asja keegi kasutab reverbe jne.Võiks ju ka sinna stuudio poole peale kirjutada aga siia sobiks ka. :)
Kasutaja avatar
raen
Autor
Autor
Postitusi: 1314
Liitunud: 17 Okt 2004, 18:33

Postitus Postitas raen »

Mina ikka loodan, et keegi siia midagi omalt poolt ka kirjutab :) Elu on selleks liiga lühike, et õpitut ainult enda teada hoida.

Pealegi, nagunii mingeid salatrikke või "imeprogramme", mis automaatselt hea soundi tagavad, olemas ei ole. Kõik on ikka ainult nupukeeraja võimekuse/võimetuse taga.

Muidugi on saadaval spets masteringi-programmid, kus rida vabriku-presette, mis tõotavad "supersoundi". Mina võrdleks asja aga sellega, et iga laul on nagu rallirada, oma ainulaadsete kurvide ja kiirendustega. Minna valmis presetiga laulu kallale, on sama kui sõita rallit mõne teise ralliraja legendi järgi. Kardetavasti oled juba esimeses kurvis bambusse pannud :) Küll on aga olemas kurvide läbimise võtted jne ja vot neid peaks küll teadma ning lihvima. Samas, sa võid ju TEADA, kuidas keerata rooli, pidurdada ja käike vahetada jne, aga katsu seda kõike ka reaalselt teha. Eriti kui kõik kurvid on ju isesugused ...

Minu jaoks on spets masteringi-proged ( näit Ozone, T-Racks jne ) nagu köögikombainid - kui sul on hea terav nuga olemas, ei jää sul köögis ka ilma kombainita midagi tegemata.

Mina teen tavaliselt nii, et "vaatan" HAR-BALiga, milline see loo sageduskarakteristika on ja kas siis EQ-ga või sama HAR-BALiga veitsa korrigeerin. Seda peamiselt ainult bassisageduste osas. Mida vähem sagedusi liigutama peab, seda parem on. Kõige parem, kui suudaks miksida nii perfektselt, et sageduste osas mitte midagi tegema ei peaks.

Masteringi tegemise käigus, kui mingeid sagedusi muuta, peab alati arvestama sellega, et kohe muutuvad ka pillide omavahelised suhted - mis enne oli varjul, võib nüüd esile kerkida jne. Seega tuleb sageli ümber miksida.

Kui sagedused paigas, siis kasutan Vintage Warmerit limiterina, et üldine nivoo oleks paigas.

Mina ei lisa masteringi puhul ei ( multiband )kompressiooni, excitereid, stereo-laiendajaid ega reverbi. Nendega on väga lihtne asi hoopis puusse ajada. Väga lihtne on masteringi tegemisel langeda illusiooni lõksu, et kõik, mis on valjem, säravam või lihtsalt teistmoodi, on ka parem. Kuna sa oled nii "asja sees", on tõesti olukorda raske ÕIETI hinnata. Enamasti aga näiteks nädala pärast asja uuesti üle kuulates leian mina küll, et kompresseerimata ja minimaalselt liigutatud sagedusetga fail kõlab paremeni, kui jõhkramalt töödeldud versioon. Lihtsus ja loomulikkus eelkõige :)
Bladetone
Tegija
Tegija
Postitusi: 46
Liitunud: 13 Mär 2005, 21:39

Postitus Postitas Bladetone »

Nii ka minu arusaam kuidas saada puhtam mixing:

Esiteks peaksid olema kvaliteetsed sämplid, sest kui mõni sämpel on halva kvaliteediga on raske häid tulemusi saada.

Teiseks: Nagu raen juba ütles on tähtis, teatud elemetidel ebaoluliste sageduste lõikamine, jääb ruumi, sest ntx sub-bass ei vaja midagi kuskil peale 60-80Hz'i ja basstrumm analoogselt ning tavaline taust ei vaja muud peale 400 - 1000hz.

Kolmandaks: Kui ebaolulised sagedused on eemaldatud, siis tuleks elementide levelid paika saada(volume jne).



PS: Raen kas miksimise alguses lased iga kanali instrumendi veel eraldi waviks, tõmbad wavid siis sequenceri ja alustad mixingut. Või?
Kasutaja avatar
raen
Autor
Autor
Postitusi: 1314
Liitunud: 17 Okt 2004, 18:33

Postitus Postitas raen »

Ma olen ikka jah tõsisemate projektide korral softsündid wav.-iks tõmmanud ja edasi möllan siis juba nendega ( MIDI infi olen ka tavaliselt eraldi alles hoidnud, juhuks kui hiljem vaja midagi uuesti või ümber teha ).

Sonaril on muidugi freeze-funktsioon ka olemas, aga esiteks olen vanast ajast lihtsalt harjunud "puhaste" wav. failidega asjatama ja teiseks on kuidagi nagu kindlam tunne, kui musa materjal on n.ö "füüsiliselt" ( failidena ) olemas, mitte ei teki iga kord reaal-ajas uuesti.
Kasutaja avatar
raen
Autor
Autor
Postitusi: 1314
Liitunud: 17 Okt 2004, 18:33

Postitus Postitas raen »

Miksimise-teema jätkuks veel ühest trikist, mida ma siin viimasel ajal olen rakendanud. Nojah, tegelikult pole siin muidugi midagi revolutsioonilist ja kindlasti kasutatakse samasugust või sarnast võtet juba sada aastat. :D Lihtsalt, mina polnud seda enda jaoks veel avastanud ...

Aga värk on selles, et nagu eespool juttu oli, kipuvad erinevad partiid kokkumiksimisel teineteist "ära sööma". Ehk siis, kui miksid kokku partiid, millel on omavahel kattuvaid sagedusi, siis läheb kindlasti kitsaks. Eriti kitsas on kõlamisruumiga keskmiste sageduste piirkonnas ( umbes 300 Hz kuni 3 KHz ), sest just seal paiknevad enamuse pillide olulised sagedused. Minul on alati jama vokaaliga - kuniks kõlab ainult fono, ilma vokaalita, on kõik tasakaalus ja ok. Aga nagu miksin enda vokaali juurde, kohe tekib keskmistele sagedustele "küngas", mis mõistagi hakkab ka miksingu kuulamisel valusalt kõrva. See "küngas" tulebki vokaalist, mis on mul tavaliselt küllalt tugevaks ja ette miksitud. Oluliselt vähemaks aga võtta ei saa, sest siis mattub laul teiste pillide varju ja arusaadavus sõnadest kannatab.

Läks muidugi hulk aega, enne kui ma probleemist üldse aru sain. Aga hakkasin siis nuputama, kuidas oleks kõige lihtsam olukorrast puhtalt välja tulla. Fakt on see, et vokaalile oluliste sageduste regiooni tuleb miksingus tekitada ruumi. Ehk siis, kogu muul kupatusel mis segab, sealt sagedusi vähemaks korjata.

Et mitte liiga paljude EQ-pluginatega arvutit piinata, lahendasin asja nii, et saatsin vokaali(d) ühte busi ja kõik ülejäänu ( mis pretendeerisid ka samale sagedusribale ) teise busi. Ja viimasele siis EQ selga.

Esiteks on nii väga mugav, üheainsa liigutusega, korrigeerida vokaali ja tausta tugevusvahekorda ja teiseks oli VÄGA üllatav, kuivõrd puhtamaks läks miksing. Umbes miinus 3 detsibelli vajalikus kohas tekitab vokaalile piisavalt ruumi ja sain laulu OLULISELT vaiksemaks võtta, ilma, et tekstist arusaadavus kannataks.

Tundub, et asi toimib.
Viimati muutis raen, 04 Mai 2005, 14:13, muudetud 3 korda kokku.
Bladetone
Tegija
Tegija
Postitusi: 46
Liitunud: 13 Mär 2005, 21:39

Postitus Postitas Bladetone »

Nii hea et sa rääkisid bus'dest

Ma ei ole ausalt öeldes totaalselt aru saanud, mis see on, mis teeb, kuigi olen kasutanud trummide ja bassi juures seda(soovituste järgi)
Nägin ühe hullu logicu venna screenshoti loo tegemisel, 6 bus'd, 7 aux'd ja mis veel suunavad kümnesse bus'i.
Ühesõnaga üks emakeelne lahtiseletus tuleks kasuks.
Kasutaja avatar
raen
Autor
Autor
Postitusi: 1314
Liitunud: 17 Okt 2004, 18:33

Postitus Postitas raen »

Bus on siis lahtiseletatult mikseri kanal, kuhu sa saad kokku suunata teisi sama mikseri kanaleid, et need oleks kõik kenasti omavahel grupis ( ühe feideri all, saad neid kõiki korraga protsessida jne ). Tavaliselt kasutataksegi busi näiteks nende kanalite puhul, millele on soov lisada ühte ja sama reverbi ( oleks ju päris "arvuti prose-vaenulik" igale kanalile OMA plugin selga istutada ). Või näiteks trummide puhul - bassdrumm, soolokas, hihit jne. on mikseris küll kõik eraldi oma kanali all, aga need on omakorda kokku suunatud ühte busi ja see bus läheb siis edasi main-miksi. Buse võid paremate sekventserite mikseris tekitada nii palju kui vaja, neid buse veel omakorda ühte busi kokku suunata jne.

Tundub küll ehk algul keeruline, aga mõeldud on see kõik tegelikult selleks, et su elu miksimisel lihtsam oleks. Oletame, et tahad oma miksingus trummipartiid tugevamaks panna - kergem on ju liigutada ainult ühte feiderit, kui kuut-seitset ...

Sonaris on mikseri buside tekitamine ja nendesse suunamine ainult hiirekliki küsimus ja väga lihtne on kõigile oma nimi panna ( "trummid", "taustavokaalid", "puhkpilligrupp" jne )

Aux ( või aux send ) on minu arusaamist mööda tööpõhimõttelt veidi teistsugune. See on nagu lisaväljund. Ehk siis, kui signaali busi suunates lähebki KOGU signaal ainult läbi selle, siis auxi kasutades signaal tegelikult hargneb - läheb nii läbi aux-kanali, kui ka endiselt n.ö otse.
Bladetone
Tegija
Tegija
Postitusi: 46
Liitunud: 13 Mär 2005, 21:39

Postitus Postitas Bladetone »

Nii siin juba sai räägitud offteemat ka, et ma ei osanud seda kuhugi susata:D

Mis on tegelikult Velocity(igal sämpleril, softsündil see olemas, totaalset tähendust asjal ei tea).
Bladetone
Tegija
Tegija
Postitusi: 46
Liitunud: 13 Mär 2005, 21:39

Postitus Postitas Bladetone »

velocity - kiirus, liikumiskiirus, kiirusmäär (otsetõlge)

otstarve
Kasutaja avatar
raen
Autor
Autor
Postitusi: 1314
Liitunud: 17 Okt 2004, 18:33

Postitus Postitas raen »

Kui sa mängid päris klaveril, siis mida kõvemeni klahvile virutad, seda valjem, teravam jne. sound tuleb, eks?

Digiklaviatuur ei tea sõrmelöögi tugevusest midagi. Tema reageerib löögi KIIRUSELE ( velocity ). Ehk siis, kui sa mängid digiklaviatuuril nooti enda arvates kõvemeni, siis tegelikult lööd sa lihtsalt klahvi KIIREMENI ja vastavalt sellele ka klaviatuur ( ja sellega ühendatud MIDI soundimoodul vm. ) vastava soundiga reageerib. Velocity, nagu iga teine MIDI parameeter, hõlmab vahemikku 1-127. Ja selle funktsiooni alla võid panna siis mis iganes asja - mõne filtri avanemise, eraldi sämplid igale velocity piirkonnale jne.jne.

Tüüpiline näide - paned trummisämpleris C1 noodi alla kicktrummi. Aga korraldad asja nii, et näiteks klahvilöögi puhul, mis jääb vahemikku velocity 1-50 ( ehk siis küllalt "nõrguke löök" ) kõlab wav.nr1, vahemik 51-100 ( keskmise jõuga ) paneb kõlama sämpli wav.nr2 ja velocity 101-127 ( üsna terav löök ) annab wav.nr3-e.

Paremad sämplikomplektid võimaldavad isegi näiteks 16 ja rohkem ( max siis 127 ) erinevat variatsiooni ühe klahvi all. Tulemuseks aga vägagi naturaalselt kõlavad trummid, klaver, mis iganes! :)

PS. Velocityt saab sekventseri siseselt väga edukalt ka näiteks graafiliselt hiirega editeerida. Või numbriliselt jne.
Bladetone
Tegija
Tegija
Postitusi: 46
Liitunud: 13 Mär 2005, 21:39

Postitus Postitas Bladetone »

Raen

Tegin loole mixdown'i ja omaarust sai suht hea convertisin siis 192kb mp3'ks ja 96kb's mp3'ks.192 mängib ilusti, aga 96kb om imelik viskab vahepeal hithhati tsahhi teise klappi ja see väga häirib.
Varem sellega probleeme pole olnud, sest alati on 96 ja 192 samamoodi ilusti mänginud ja sama converterit olen ka kasutanud.

Milles võib probleem olla.
Bladetone
Tegija
Tegija
Postitusi: 46
Liitunud: 13 Mär 2005, 21:39

Postitus Postitas Bladetone »

igaks juhuks soundid ka siis

http://pcr.mikare.net/bladetone/hallo96.mp3
http://pcr.mikare.net/bladetone/hallo192.mp3

et siis 96 tuleb esimene tsahh 14sec
Kasutaja avatar
raen
Autor
Autor
Postitusi: 1314
Liitunud: 17 Okt 2004, 18:33

Postitus Postitas raen »

Kuulasin, aga ma küll midagi häirivat ei märganud :roll:

Minu arust on aga 96 kbit üldse liiga madal rate, eriti just kõrgete sageduste puhtuse osas. Isegi see 192 on väga piiri peal. Kui mõelda, et sa näed kurja vaeva soundide otsimise ja miksimisega, ning siis konverterprogramm lihtsalt retsib need sagedused välja, mis "tema arvates nii olulised" pole ...

Aga võimalik probleem saab tekkida ehk ka siis kui sa ei kasuta true stereo algoritmi, vaid paned joint stereo. See oli vist selline meetod, mis ei hoia mitte kanaleid raudselt lahus, vaid käsitleb kanalite ühisosa koos. Ma päris süviti pole viitsinud ennast selle MP3-e värgiga kurssi viia, kuna ise seda eriti ei kasuta.
Kasutaja avatar
raen
Autor
Autor
Postitusi: 1314
Liitunud: 17 Okt 2004, 18:33

Postitus Postitas raen »

Miksimise teema juurde ka veidi juttu sellest, kuidas siis signaalid omavahel summeeruvad.

Küllap teavad kõik, et vanasti, kui digitehnoloogia käis alles lapsekingades, toimus kogu stuudiotöö mitmerealiste stuudio-lintmakkide ja analoog-mikserpultidega.

Hiljem, kui tekkis algeline digitaalne salvestus, kasutati lintmaki asemel heli salvestajana juba arvutit. Miksimine aga toimus endiselt analoog-mikserpuldiga. Süsteem oli ikka samasugune, kui vanasti – iga raja jaoks arvutis ( varem siis lintmakis ) oli oma kanal mikserpuldis. Ehk siis kokkuvõttes, hunnik pistikuid ja meetrite viisi kaableid, mis kõik ju potensiaalsed mürakogujad ja muidu probleemide tekitajad.

Vana süsteemi puuduseks oli ka see, et sisuliselt sai miksida ainult ühte lugu korraga. Kõik puldi nupud olid ju keeratud konkreetse loo järgi ja et alustada uue loo miksimisega, pidi nupud taas nulli keerama. Et aga kogu miksingut hiljem vajadusel saaks ennistada, tuli kõik näidud üles kirjutada. Kallimad puldid olid ka motoriseeritud nuppudega, mille asendid sai mälus salvestada ja mis siis hiljem ise taas õige asendi võtsid.

Tänapäeval on aga ilmselt kõik harjunud sellega, et kogu töö toimub virtuaalses keskkonnas ja ainsa hiireklikiga meelitad arvutiekraanile kasvõi viie aasta taguse miksingu ( kui see sul muidugi mälus alles hoitud on ). Virtuaalses stuudios on kõike kõigega kokku ühendada imelihte ja kõik parameetrid on automatiseeritavad – kui vanasti pidi stuudiomehel vaat et kümme kätt olema, et kõiki vajalikke nuppe õigel ajal liigutada, siis tänapäeval hüppavad nupud arvutiekraanil ise.

Peamiselt tarkvaralised stuudiod on muidugi ka oluliselt kompaktsemad ja palju odavamad.

Ja lisaks veel sada muud eelist, nii, et kõik oleks nagu OK ja paradiis maale saabunud?

Aga vot ei ole.

Kuivõrd digitaalne muusika üleüldse pole mitte MUUSIKA vaid MATEMAATIKA, siis on seda ka virtuaalne miksimine. Puhtalt matemaatiliste tehete jada.

Ja tulemuseks ongi, et arvutiga salvestatud-miksitud lood kõlavad vana süsteemiga võrreldes külmalt ja steriilselt. Algselt digitaalse muusika suure plussina välja toodud MÜRAVABADUS on osutunud hoopis miinuseks ja nüüd nähakse kurja vaeva, et ka digimuusikasse programmeerida neid „mõnusaid vana hea analoogsüsteemi sahinaid ja moonutusi”. Eks emuleerida saa mingi tasemeni kõike, aga nojah, PÄRIS on ikka PÄRIS!
Ja mina usun küll, et tulgu välja kui tahes uued tarkvara versioonid ja toimugu siis kokkumiks 32 või 64 bitiga ( nagu siin uued sekventserid juba on ), MIDAGI jääb ikka saavutamata ...

Et vältida digitaalsest kokkumiksist tulenevat viletsat soundi, kasutatakse ka tänapäeval kallemaid süsteeme, kus musa on küll salvestatud digitaalselt, aga miksimine toimub vana süsteemi järgi – analoogpuldiga. Aga nagu vanastigi, on see paras luksus – tülikas kasutada ja vägagi kallis süsteem, kui kvaliteeti tahta.

Viimasel ajal on aga levima hakanud päris omapärane lahendus – mixdown-box.
See on siis põhimõttelt väga lihtne passivne signaale summeeriv elektrooniline karp. Sisse läheb, ütleme 16 kanalit ja välja tuleb üks stereo paar. Asja mõte on aga selles, et signaalide kokkumiks toimub ANALOOG-KESKKONNAS, mitte arvuti sees digitaalselt ja väidetavalt pidi see andma märksa pehmema ja loomulikuma tulemuse.

Tehniliselt toimub siis asi nii, et sul peab olema helikaart, millel siis vastavalt näiteks 16 väljundit. Nende kaudu suunad oma sekventseri eri träkid mööda juhtmeid boxi, seal kogu musa summeerub ja liigub mööda juhtmepaari stereos juba kokkumiksituna tagasi arvutisse. Mängu ilu aga peitub selles, et kogu träkkide automatiseerimine, pluginatega protsessimine jm. „digitaalse maailma boonused” on endiselt sinu sekventseris kasutada. Ehk siis, kogu digitaalse miksimise mugavused on alles, aga summeerumine ise toimub "heas analoog-tehnikas"

Selle süsteemi küsimärk on aga see, et signaal läheb digitaalsest keskkonnast analoog-keskkonda ja sealt jälle tagasi digitaalsesse, ehk siis toimub topeltkonvertimine ja see jälle soundile midagi head ei tee.

Kas plusse on rohkem, kui miinuseid, kes seda teab ...

Üks on aga selge – vana 100% analoogsüsteem on kallis ja tülikas kasutada, aga annab parema soundi, uus digisüsteem on odav ja mugav kasutada, aga sound on viletsam. Ehk peitubki lahendus kahe süsteemi ühendamises?
Vasta